Karsten Keller Mainzi Ülikooli Meditsiinikeskusest võttis vaatluse alla Brasiilias ligi kuu aega toimunud jalgpalli MM-i. Võrdlusmomendi loomiseks uuris teadlasrühm, kui palju inimesi sattus juuni keskpaigast juuli keskpaigani haiglasse ka aasta hiljem ja aasta varem. Lisaks vaadati, kui paljud sai infarkti jalgpalli MM-ile järgnenud kuul.

Analüüsist selgus, et kokku sai 2014. aasta jalgpalli MM-i ajal infarkti ligi 18 480 inimest. Aasta varem oli neid samal perioodil 400 ja 2015. aastal ligi 700 võrra vähem. Kokkuvõetuna tähendab see 2–4-protsendilist erinevust. Haiguslugude põhjal sattusid haiglasse samasugused patsiendid kui tavaliselt.

Töörühma sõnul tuli Saksa haiglavõrk kasvanud koormusega toime – infarkti tõttu ei surnud rohkem inimesi kui tavaliselt. Samas tõdes Keller, et märgatavalt kõrgem oli suremus Saksamaa-Argentina finaalmängu ajal. Saksamaal õnnestus alistada Argentina lisaajal tulemusega 1:0. Haiglas suri toona aga iga kaheksas infarkti saanud patsient. Näiteks Belgia-USA ja Argentina-Šveitsi mängu ajal juhtus seda poole harvem.

Kelleri hinnangul viitavad tulemused, et populaarsed üleilmsed spordisündmused, nagu jalgpalli MM, võivad kasvatada südame-veresoonkonna hädade hulka.

Viimasega peaksid arvestama ka haiglad ja olema stressirikkamal ajal valmis tavapärasest enamate patsientide aitamiseks. Vähemalt Saksamaa näitel polnud infarktide esinemissageduse seisukohalt mingit vahet, kas parasjagu mängis Saksamaa või mõne teise maa meeskond.

Saksamaal on märgatud sarnast mustrit varemgi. Aastal 2006 toimunud jalgpalli MM-i ajal kasvas infarktide ja teiste südamega seonduvate tõsisemate tervisehädade arv selle ajal võrreldes tavapärasega peaaegu kaks korda. Meeste seas oli risk võrreldes tavapärasega enam kui kolm korda suurem.

Arstid kahtlustasid toona muu hulgas lisaks, et fännid viivitasid mängu ajal arsti juurde minemisega. See omakorda võis viia tõsisemate tüsistusteni.

Uuring ilmus ajakirjas Scientific Reports.