Tartu Ülikooli eesti ja soome-ugri keeleteaduste nooremteadur Andra Annuka-Loik uurib naeru suulises kõnes. Ta rääkis Raadio 2 saates "Pulss", et kui vaadata naeru osakaalu vestlustes, siis saab selgeks, et naer on üsna oluline osa keelest. "Naer on mitmekülgne nähtus ja seda esineb nii humoorikates kui ka probleemsetes olukordades," lausus ta.

Naer kui selline on nooremteaduri sõnul keeleuniversaalne nähtus. See tähendab, et kui kohtume kellegagi, kellega me ei räägi ühist keelt, saame aru, kui ta naerab. Seda seetõttu, et naer kõlab igas keeles samamoodi.

Sellegipoolest jätab kultuuriruum naerule oma jälje. Annuka-Loik meenutas selle näitena intervjuud vahetusaastal Jaapanis õppinud neiuga. Alguses oli eestlannal klassiõdedega suhtlemine väga raske, sest nad naersid kogu aeg. Neiul oli tunne, et teeb pidevalt midagi valesti ja on naerualune.

Uue kultuuriruumiga kohanedes mõistis ta, et jaapanlastel ongi kombeks kohmetud olukorrad naeruga lahendada. "Seda on ka mingil määral Eestis, aga ju siis Jaapanis tugevamalt, kui ta ei saanud aru, miks nad naeravad, aga see oligi nende kultuuriruumi eripära," sõnas nooremteadur

Inimesed võivad naerda, kui olukord on nende jaoks ebamugav, piinlik või delikaatne. Annuka-Loik tõi näite ühest varasemast uuringust, kus vaadati arsti ja patsiendi suhtlust. Patsiendid hakkasid naerma siis, kui nad arstiga ei nõustunud. "Olukorras ei ole ju iseenesest midagi naljakat, aga naer annab neile võimaluse mitte-nõustumist pehmendada," sõnas ta.

Samuti ajab inimesi naerma lüngad oma teadmistes. "Näiteks minu analüüsitavas materjalis räägivad kolm sõpra, kellest üks õpetab teistele vabal ajal inglise keelt. Kui nad hakkavad rääkima sellest, mitu tundi on olnud ja kuidas tasuga jääb, siis õpetaja ei tea, mitu tundi on olnud ja ta naerab seal päris palju. Tal on ebamugav, kuna tema peaks olema see, kes seda teadma peaks," selgitas Annuka-Loik.

Tema analüüsitud materjalist koorus välja seegi, et inimestele valmistavad sageli piinlikkust rahaga seotud küsimused. "Seesama tüdruk, kes õpetas sõpradele inglise keelt, hakkas naerma siis, kui ta pidi rääkima, palju tasu ta õpetamise eest saada tahab," lausus nooremteadur. Ametlikumaid vestlusi analüüsides märkas ta, et kui näiteks reisibüroost küsiti allahindlust ja teenindaja seda pakkuda ei saanud, naeris ta samuti. "Naeruga püütakse keeldumist pehmendada," ütles ta. 

Kõik sõltub kontekstist

Kuidas aga aru saada, et olukord võib inimesele piinlikkust valmistada? Nooremteadur ütles, et tuleb vaadata konteksti. "Tavaliselt on siis naeru ümber palju pause, kõhklevaid kõnevoore," sõnas ta.

Annuka-Loik rääkis, et naeru uurides ei ürita ta mõelda, mida inimene naeruga otseselt mõtles, vaid vaatab seda, mida naer vestluses teeb. Varasemad uuringud on keskendunud näiteks võltsnaerule, mis nagu nimetuski ütleb, ei kõla tavaliselt kuigi loomulikult. "Võltsnaeru puhul inimene naerab a-vokaaliga, piinlikus olukorras aga e-vokaaliga," rääkis nooremteadur.

Annuka-Loik on uurinud, kuidas erineb naeru kasutamine argi- ja ametlikes vestlustes. Argivestlustes on humoorikate naljade osakaal tema sõnul suurem ja seal tekib probleeme vähem. Ametlikele vestlustele mõeldes on Annuka-Loigu sõnul rohkem probleemiohtlikke olukordi sisse ehitatud.

"Huvitav asi, mida on ka varasemates uuringutes täheldatud, aga mida mina ametlikes vestlustes ei märganud, on vestluspartneri üle naermine. Me saame teha kellegi üle nalja ja kui tema ka naerab, siis see on koos naermine, sõbralik naermine. Kui aga näiteks vestluses A ja C naeravad, aga B jääb tõsiseks, siis seda peetakse kellegi üle naermiseks. See on ka tajutav ja veidike ebamugav. Sellist asja ametlikus vestluses ei ole," rääkis ta.

Vahel naeravad inimesed selleks, et püsida kõnelejaga ühel lainel. "Kui me ikkagi naerame kellegi nalja üle, siis tahame ennast temaga siduda. Probleemsetes olukordades peamiselt ongi naeru ülesanne mis iganes sõnumit pehmendada," sõnas nooremteadur.

Tema uuritavas materjalis oli näide, kus sõbranna kutsus teise sõbranna enda poole sauna. Kutsutud sõbranna hakkas selle peale naerma. "Alguses tundus see kummaline. Mis siis nüüd, kas saunal on midagi viga, kas sellel sõbral on midagi viga? Kui vestlust aga edasi vaatasin, siis sealt tuli keeldumine. Ehk siis sageli naerud, mis tulevad nii-öelda tühja koha pealt, on tegelikult seotud sellega, mis pärastpoole vestluses järgneb," selgitas Annuka-Loik.

Naer on kõnes tavapärane nähtus. "Kui hakata ise naeru vahele tootma, siis võib seda liiga palju saada ja võib endast suisa natuke kohtlase mulje jätta."

Küll aga võib olla tema sõnul kasulik teadvustada, mida naer kõnes teeb ja tähendab. "Võtame näiteks selle, et keeldumisi saadab tihtipeale naer. Müügiinimestel võiks olla väga kasulik teada, et kui inimene hakkab tema pakkumuse peale kohe naerma, siis ilmselt võib sealt tulla keeldumine," ütles ta.

Teaduslikult saab naeru nooremteaduri sõnul uurida, järgides suhtluslingvistika põhimõtteid. "Suhtluses tuleb vaadata kõike, mis seal esineb. Samuti konteksti, mis naeru puhul on üsna loogiline. Kui me võtame lihtsalt hehehee ja hahahaha kontekstist välja, on raske aru saada, mida kõneleja naeruga mõelda võis," ütles ta.

Naeru uurimiseks kasutas Annuka-Loik materjale Tartu Ülikooli eesti keele suulisest korpusest, kus on näiteks loengute salvestused, era- ja ametlikud vestlused, näiteks telefonikõned reisibüroosse jms. Lisaks on ta analüüsinud klippe ERR-i saadetest, näiteks "Ringvaatest" ja "Plekktrummist".