Tallinna Tehnikaülikooli hoonete sisekliima ja veetehnika õppekava programmijuht Martin Thalfeldt ütles, et optimaalne temperatuur, mida talvel toas hoida, on tema sõnul 21–22 kraadi, aga lõppkokkuvõttes sõltub see ikkagi sellest, kuidas inimene ise end mugavalt tunneb. 

Säästu annab seegi, kui magamise ajaks temperatuuri alandada. Mida madalam on kodu keskmine temperatuur, seda aeglasem on soojuskadu. See määrab omakorda, mitu kilovatt-tundi energiat kokku kütmiseks kulub.

"Siin on aga väike ohukoht. Kui on valitud börsi elektripakett ja soojusallikas on elektripõhine, näiteks soojuspump või elektriradiaatorid, ja süsteem seadistatud nii, et see hakkab hommikul kütma, siis see on aeg, kus kõik kasutavad energiat, näiteks veekeetjat ja kohvimasinat," lausus ta. Suure nõudluse korral kipub aga ka elektri börsihind kõrge olemas. Seega soovitas Thalfeldt mõelda küttesüsteemi seadistamisel selle peale, millal ja kui palju energia eest makstakse.   

Thalfeldt tunnistas, et praegu ei ole elektri börsipakett kõige mõistlikum. Pikemas vaates see seda siiski oli. "Küll tuleb ka aeg, kui börsipakett on jälle mõistlik," lausus ta.

Puukütte eripärad

Kui paljud igatsevad taga puukütet, sest see tundub soodsam kui gaasi- või elektriga kütmine, siis Thalfeldt pole nii kindel, et puuküte praegu odavam tuleb. Igal juhul on oluline puudega küttes seda mõistlikult teha. See tähendab, et ahju ei tohi puid täis laduda ja kütta tuleb üritada ühtlaselt. "Kui tuled töölt koju ja paned mõned halud alla ja tunned, et tuba hakkab soojemaks minema, siis enam ei lisa halge. Kui tuba ei lähe oluliselt soojemaks, siis võid panna paari halu kaupa puid juurde," rääkis ta.

Kütmiseks kuluvad kilovatt-tunnid sõltuvad toa keskmisest temperatuurist. Kui tuba muutub kohati ebameeldivalt soojaks, tähendab see seega sisuliselt raisatud energiat. "Sõltub sellest, milline on teine soojusallikas, aga ahiküte võib olla mõistlik alternatiiv, kui seda mõistlikult kasutada," lausus abiprofessor.

Teised nipid

Lisaks küttesüsteemile tarbib soojust ka tarbeveesüsteem. Kui inimesel on valitud börsipakett, võiks Thalfeldt sõnul sellisel juhul boileris kütta vee soojaks odavatel tundidel, näiteks öösel. Eriti peaks optimeerimist kaaluma kaasaegse boileri puhul, kus vesi püsib soe mitmeid päevi. Näiteks nädalavahetuseks suvilasse minnes võib sellisel juhul vee üles kütta juba kolmapäeval või neljapäeval, kui hind on sel ajal soodsam.

Teine nipp on õppida tundma oma küttesüsteemi hingeelu ja teha selgeks, kuidas seda juhtida. "Vanasti läksid radiaatorid soojaks kindlal kuupäeval ja kevadel mingil hetkel need jahtusid maha. Tänapäeval on aga radiaatorite küljes termostaat või on seinal puldid, kust saab ise sooja reguleerida," sõnas ta.

Seega tuleks Thalfeldti sõnul valida termostaadil mugav temperatuur ja edasi toimetab termostaat juba ise. "Kui ruumis läheb soojemaks, siis vedelik või gaas paisub ja sulgeb sooja veevoolu läbi radiaatori ja ruumi enam ei köeta. Kui ruumi temperatuur hakkab natuke langema, siis seesama vedelik ja gaas termostaadis kahaneb, avab veevoolu läbi radiaatori ja jälle hakatakse tuba kütma, kuni temperatuur tõuseb natuke kõrgemaks," rääkis ta.

Teisisõnu ei tohiks enam temperatuuri reguleerimiseks aknaid kasutada. "Akende avamine on vajalik ainult siis, kui ei ole toimivat ventilatsioonisüsteemi, et lasta tuppa värsket õhku," rõhutas Thalfeldt. Targema termostaadi puhul saab seadistada termostaadi lisaks nii, et see hakkab tuba kütma paar tundi enne inimese koju saabumist..

Salakaval hallitus

Eluruumide temperatuuri ei tasu hoida siiski liiga madalana. Mida madalamale see langeb, seda kõrgemaks tõuseb suhteline niiskus ja võib tekkida hallitus. Kindlat temperatuurivahemikku Thalfeldti sõnul öelda ei saa. Palju sõltub hoone eripäradest ning selle vanusest ja sellest, kui palju leidub selles külmasildu.  

Thalfeldt selgitas, et mida kehvemini on seinad ja välisnurgad soojustatud, seda külmem on piirde sisepind. "Seal toimub sarnane asi, nagu suvel võttes külmkapist välja klaaspudeli, millele tekib kondensaat. Külmasildadega on sama lugu. Kui pind on piisavalt külm ja toa suhteline niiskus piisavalt kõrge, siis seal ei pea isegi kondensaati tekkima," rääkis ta. Hallituse kasvuks sobivad tingimused võivad tekkida sellisel juhul juba pelgalt niiske õhu tõttu. Hallitus omakorda võib hakata aga tekitama terviseprobleeme.

Selle vältimiseks on väga oluline ventilatsioon. "Ventilatsioon on oluline ka selleks, et meil oleks parem uni ja hommikul oleksime värskemad. Seeläbi on meil parem õpi- ja töövõime ning elukvaliteet. Lisaks, kui väldime ventilatsiooni kaudu hallituse teket, siis on meil ka väiksem risk haigestuda," ütles ta.

Aeg-ajalt kuuleb ka lugusid, kuidas mõni inimene on ventilatsiooniava kinni pannud, sest sealt läheb soe välja. See on Thalfeldti sõnul vale tegu, sest tuleb sisekliima arvelt ja säästmine ei tasu ära.

Kui inimene elab suures majas või korteris, aga kõiki tube ei kasuta, ei peaks Thalfeldti sõnul neid kõiki ka kütma. Kuigi jahedad ruumid jahutavad natuke ka ülejäänud hoonet, saab sel viisil energiat kokku hoida.

Peljata ei tohiks ka hallituse teket. "Kõrge suhteline niiskus tekib siis, kui toas on rohkem niiskust kui õues," lausus ta. Täiendavaks niiskusallikaks võivad olla nii taimed, märg pesu kui ka inimesed ise. Kui neid toas ei leidu, on õhuniiskus välisruumidega võrreldav.Euroopa Liit on tulevikku vaadates sedastanud, et hoonete kütmise ja jahutamise vallas tuleb kõvasti tööd teha. Hinnanguliselt kulub hoonete temperatuuri hoidmiseks 40 protsenti kogu EL-is tarbitavast energiast, kuid umbes 75 protsenti hoonetest pole energiatõhusad. Seatud eesmärgi kohaselt peaksid 2050. aastaks tootma hooned EL-is vähemalt sama palju energiat, kui need tarbivad.

Thalfeldti sõnul on EL-i eesmärk fossiilse energia tarbimisest hoiduda ja see on väga suur väljakutse. "Kui tahame vähem kui 30 aastaga teha korda enamiku meie hoonetest, siis see eeldab, et peame aastas tegema korda umbes 2,5–3 protsenti. Toetuste tippajal tehti korterelamutest korda natuke üle ühe protsendi ja juba see oli ehitusturule väljakutse," sõnas abiprofessor

Mahu kaks kuni kolm korda tõstmiseks on vaja uusi meetodeid. "Meil on vaja nii-öelda ise renoveerivat robotit. Ma ei tea, kui realistlik see on, aga kui kõrgeid ootusi ja eesmärke ei seata, siis tõenäoliselt me ei jõua mitte kuhugi," lausus Thalfeldt.