Lugeja küsib: kuidas kõige kergemini muna koorida?
Eesootaval nädalavahetusel on kombeks mune keeta ja värvida ning need seejärel enamasti ka ära süüa. Sageli juhtub aga nõnda, et koorides jääb pool muna koore külge. Novaatori lugejat huvitas, kuidas sellist olukorda vältida.
Eesti Maaülikooli toiduteaduse ja toiduainete tehnoloogia õppetooli dotsendi Ivi Jõudu sõnul võib membraan, mis on koore ja munavalge vahel, kinni jääda kahel põhjusel. Enamasti juhtub see siis, kui munad on hästi värsked. Ta selgitas, et värskete munade happesus on madalam. Kui munad on aga mõne päeva seisnud, eraldub neist süsihappegaasi ja munakoore sisepinna happelisus tõuseb. Kõrgema happesusega ei jää munavalge enam membraani külge kinni.
Jõudu ütles, et kodus on võimalik üsna lihtsal viisil selgitada, kas muna on noor või vana. Seda võib dotsendi sõnul nimetada munade uputamise testiks. "Kui panna muna vette, siis vana muna vajub küll põhja poole, aga see jääb natuke põhja kohale ujuma. Värske muna vajub aga täiesti põhja," selgitas dotsent. Seega tuleks keetmiseks valida muna, mis on mõni päev vana. "Kui olete ostnud munad poest, siis üldjuhul nad ongi mõne päeva vanused," lausus ta.
Teine põhjus, miks muna on vahel keeruline koorida, seostub keetmisega. Mõistlik oleks lasta munadel enne keetmist mõnda aega toatemperatuuril seista ja alles siis panna munad keevasse vette. Kui võtta aga munad otse külmkapist, tuleks need panna külma vette ja kuumutada aeglaselt keemiseni. Pott tuleks valida selline, et munad oleksid ühes kihis. Kui keeta neid üksteise peal, võivad munad ebaühtlaselt valmida.
Munakoort aitab paremini lahti saada seegi, kui vette lisada veidike soola või soodat. Kui munakoor peaks keetmisel katki minema, siis soola lisades ei voola nende sisu välja, vaid hüübib koheselt. Mida aga ei tasu keeduvette panna, on äädikas, sest see teeb Jõudu sõnul munakoore rabedaks.
Samuti on muna kergem koorida, kui neid pärast keetmist ehmatada. "Hõlpsaks koorimiseks on hädavajalik tõsta munad külma vette. On soovitatud isegi jäävett kasutada," sõnas Jõudu. Munad tasub enne söömist ka korralikult maha jahutada. Ei piisa sellest, kui need korra külma vette kasta, vaid seal tasub neid hoida paar-kolm minutit.
Kui muna liiga kaua keeta, siis peale muna väljanägemise ei juhtu suurt midagi. Muna võib muutuda seest rohekaks ning munarebu ja -valge kõvaks ja kummiseks. Samas kõlbavad süüa taolised munad ikka.
Pigem tekib tema sõnul oht siis, kui keeta mune liiga vähe ega teata muna päritolu. "Kui jätame muna seest vedelaks, siis see ei ole piisav, et hävitaksime kuumutamisega võimaliku saastunud bakteri: listeeria või salmonella. Need võivad põhjustada tugevaid seedehäireid," sõnas ta. Sama kehtib muna praadimise korral. Ehk siis tundmatut päritolu muna tasuks kuumutada pikemat aega, et vähendada riski saada ebameeldiv kõhutõbi.
Kui mune värvida poest ostetud värvidega, tuleks Jõudu sõnul tutvuda värvide koostisosadega. "Munakoor on piisavalt poorne, et värvid jõuaksid läbi koore söödavasse ossa. Kui värvid sisaldavad mürkaineid või need ei ole mõeldud toidus kasutamiseks, siis võime ennast nende värvidega mürgitada," sõnas ta.
Kui jätta munad laua peale lihtsalt kaunistuseks, võib muidugi värvida millega iganes. Kui looduslike värvidega tahta munadele ka läiget, siis võib neid Jõudu sõnul natuke võiga määrida.
Allikas: Raadio 2 "Pulss"