Tallinna Ülikooli ökoloogia keskuse vanemteadur Mihkel Kangur usub, et ilutulestik on oma aja ära elanud. Ta rääkis Raadio 2 saates "Pulss" Eesti arhiivimaterjalidele viidates, kuidas 1930. aastatel lasti aastavahetusel jahipüssist pauku. Ilutulestik ise pärineb Hiinast, kus see on seotud tõrjeloitsude ja -maagiaga. "Me oleme selle üle võtnud, et aastavahetusel oleks ikka kärtsu ja mürtsu. See ei ole meie traditsioonilise käitumise osa, vaid teistest kultuuridest üle võetud komme," lausus Kangur. 

Ilutulestiku laskmine toob endaga kaasa ka mitmeid keskkonnakahjusid.  Ennekõike on räägitud sellest, kuidas paugud mõjuvad häirivalt loomadele-lindudele. "See, mis inimestele võib tore olla, on meid ümbritsevatele loomadele kohutavalt suur ehmatus," ütles ökoloog. 

Kanguri sõnul on teadusuuringud näidanud, kuidas keset ööd paugutamise peale ärkavad üles isegi mesilased. "Nende aktiivsus suureneb, mis tähendab seda, et nad kulutavad palju rohkem energiat. See omakorda tähendab, et pesakonnad on kevadeks kurnatud, sest nad on pidanud oma energiat raiskama," lausus ökoloog. 

Samuti ärkavad paugutamise peale üles linnud. Nende stressitase on uusaastaööl suur, sest ükskõik, kuhu nad lendavad, on järgmised paugud Kanguri sõnul ees ootamas. "Neid olukordi on, kus ilutulestiku tagajärjel langeb surnud linde taevast alla," sõnas ökoloog. 

Nii nagu linnud ja loomad, võivad inimesedki olla ilutulestikust tulnud paugutamise osas tundlikud. "Sel aastal peame kindlasti mõtlema Ukraina sõjapõgenikele ja nende lastele, kes on ilmselt lähemalt näinud tunduvalt suuremaid pauke ja neil seostub see hoopis teistsuguse eluga kui see, mida me enda lõbustamiseks võibolla ette kujutame," ütles ta. 

Keemiliste ühendite kokteil

Kangur rääkis, et ilutulestik on erinevate soolade ja keemiliste ühendite kokteil, mis paisatakse lõhkeaine abil taevasse ja pannakse seal plahvatama. Plahvatuse saavutamiseks kasutatakse erinevaid kemikaale, mis oksüdeerivad kiiresti pommi pandud ühendeid, et saada taevasse soovitud kuju ja värvi sähvatus.

"Me laseme taevasse suure kokteili jagu metalle, mis ei kao plahvatuse tagajärjel mitte kusagile, vaid paisatakse atmosfääri. Me hingame seda sisse ja see mõjutab meie elu nii nagu erinevad raskemetallid. Meie tervisele on nad oht," selgitas ökoloog.

Taoliste plahvatustega kaasneb ka terve hulk kasvuhoonegaase, mis muudavad omakorda kliimat. Kangur lisas, et igaüks saab jälgida keskkonnaameti õhuseireandmeid. Sealt on tema sõnul näha, kuidas uusaastaööl Tallinna kesklinnas peenosakeste hulk lühikese aja jooksul järsult kasvab. Eriti nendes paikades, kus lastakse ilutulestikku ja näha on suitsu.

Suits on tema sõnul üks märk õhku paisatud peenosakestest. "Peenosakeste sissehingamisega kaasneb terve rida väga erinevaid vastikuid haigusi, millega me igapäevaselt kokku puutuda ei taha," lausus ta. 

Keskkond on Kanguri sõnul õnnetus seisus ja kuna ilutulestik ei ole eestlastele omane, siis võiks see olemata olla. "Tehke pigem lõket, tundke sellest rõõmu," lausus ökoloog. 

Kangur kutsus inimesi üles annetama ilutulestikule mõeldud raha pigem Ukrainale. "Mis me siin tühja taevasse paugutame? Anname selle raha ukrainlastele, kes oskavad palju kõvemaid pauke teha ja palju edukamalt tonte tõrjuda. See oleks asjalikum rahakulutus, kui lihtsalt endale paariks minutiks lõbu pakkuda. Mina kutsun kindlasti üles sel aastal vähem paugutama ja toetama siinjuures ukrainlasi nende võitluses," lausus ta.