Eestlased soovivad naabriks eestlasi ({{commentsTotal}})

Eestlased soovivad naabriks eestlasi
Eestlased soovivad naabriks eestlasi Autor/allikas: Wikimedia
Eestlased ja venelased on teineteise suhtes sallivamad kui varem, ent elavad üksteisest järjest rohkem eraldi.

Kuigi eestlaste ja venelaste elukohaeelistused on viimastel kümnenditel ühtlustunud, on kahe rahvusrühmavõimalused oma unistuste täitmiseks erinevad. Tulemuseks on süvenev eraldumine linnaruumis.

Mis rahvusest naabreid sa eelistad? Eesti keelt kõnelevad inimesed vastavad: eestlasi. Eestivenelastele pole naabrite rahvus enamasti oluline. Kui majanduslik olukord võimaldaks, koliksid mõlemad jõukamasse naabruskonda. Kusjuures igatsus majanduslikult hästi kindlustatud üleaedsete järele on eestlastel veidi kangem kui venelastel. Väljavaated unistuste täitmiseks on kahel rahvusrühmal aga erinevad. Sellepärast elavad eesti- ja venekeelsed inimesed üksteisest järjest enam lahus.

Sellise kokkuvõtte võib teha mainekas geograafiaajakirjas Annals of the Association of the American Geographers avaldatud artiklist, mille kirjutasid Tartu ülikooli geograafia osakonna teadlased Kadri Leetmaa ja Tiit Tammaru ning Daniel Baldwin Hess Buffalo ülikoolist. Nende uurimistöö põhineb 1998., 2008. ja 2013. aastatel läbi viidud küsitlusuuringul “Tartu ja tartlased” ning kahel viimasel rahvaloendusel. Analüüsis vaadatakse, kus ja kellega inimesed eelistavad elada ja kus nad tegelikult elavad.

“Eelistused on viimastel kümnenditel muutunud,” kommenteeris Kadri Leetmaa töö tulemusi. 1998. aastal, kui Vene sõjaväe Tartust lahkumisest oli möödas veel üsna vähe aega, ei soovinud paljud eestlased venelastega ühist linnaruumi jagada. Selliste inimeste osakaal on küll oluliselt vähenenud, ent ka praegu eelistavad eestlased võimalusel elada lähestikku enda rahvusest naabritega.

Kuigi rikkad ja rahvuskaaslastest naabrid on eesti keelt rääkivatele inimestele olulisemad kui vene keelt kõnelevatele, ei määra inimeste kolimisotsuseid ainult hoiakud vaid ka pere vajadused ja võimalused. “Eestlased ei koli Annelinnast ära sellepärast, et nad tahavad endale eesti keelt rääkivaid naabreid,” kinnitas Leetmaa. Ta tõi uuringust välja vastupidise näite: “Eestlased, kes elavad Annelinnas ja Jaamamõisas peavad eesti keelt kõnelevaid naabreid palju vähem oluliseks, kui seda teevad teistes linnaosades elavad eestlased. See tähendab, et nad on harjunud segakeskkonnas elama.”

Sellest hoolimata näitavad Tallinna ja Tartu paneelelamualasid käsitlevad uuringud, et eestlased kolivad nii Annelinnast kui ka pealinna “mägedelt” sagedamini ära kui venelased. Eestlaste lahkumise tõttu kasvab seal venekeelse elanikkonna osatähtsus. “Kuna eestlased on muutunud majandusoludega paremini kohanenud, siis ongi neil paremad võimalused oma elukohaeelistusi realiseerida,” kõneles Leetmaa. Need eestlased ja venelased, kes lahkuvad, “kohtuvad” uutes sihtkohtades. Näiteks uutes eeslinnaasumites on eesti-vene segregatsioon oluliselt väiksem kui linnas.

Leetmaa rääkis, et kahe rahvusrühma elukohad Eesti linnades paiknesid juba nõukogude aja lõpus ebaühtlaselt, ent tänane trend süvendab rahvusepõhist eraldumist ehk segregatsiooni veelgi. “Viimasel kümnendil on Eesti linnades kasvanud nii sotsiaalmajanduslik kui ka etniline segregatsioon,” sõnas ta. “See peegeldab ebavõrdsust ühiskonnas – kihistumine ühiskonnas jõuab üha enam ka linnaruumi. Ruumis eraldumine hakkab tahes tahtmata mõjutama ka integratsiooni, sest kui kaks rahvusrühma elavad üksteisest eraldi, siis väheneb paratamatult ka nende vaheline kontakt ja suhtlemine,” rääkis inimgeograaf Kadri Leetmaa.

Toimetaja: Katre Tatrik



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: