Psühholoog: reklaam on muutunud tõhusamaks, aga nalja saab vähem
Võrreldes mõnekümne aasta taguse ajaga on reklaam nüüd isiklikum, vähem naljakas ja jõaub inimeseni tema veebikäitumise põhjal, rääkis Tartu Ülikooli professor Talis Bachmann. Ühtlasi võib vanemate kontrollita nutiseadet kasutav laps reklaami nüüd varasemalt hõlpsamalt üles leida.
Kunstipäraste ning väikesi filme või raadiosaateid meenutavate reklaamide kuldaeg on minevik, osutas Bachmann saates "Vikerhommik". "Samal ajal vaadates nüüd reklaamiandjate, toodete ja teenuste pakkujate huve, on reklaam muutunud mitmeski mõttes efektiivsemaks," võrdles ta.
Võrreldes isegi 30 aasta taguse ajaga suudavad reklaamiloojad nüüd palju hõlpsamalt oma eesmärgid täita. "Tänapäeva sotsiaalmeedia, blogid, igasugused muud võtted võimaldavad jõuda otse inimeseni, kes ongi sihtmärk. Selles mõttes nii reklaamiandjatele kui ka -vahendajatele on käes vaat et plaatina- või brijantajastu," tõdes psühholoog.
Tänapäevane reklaam on Bachmanni sõnul korraga üldine ja anonüümne. Enam pole üldsusele arusaadav, milline reklaam täpselt kelleni jõuab. "Samal ajal (tänapäeva reklaam) nopib välja potentsiaalsed sihtrühma liikmed muuhulgas nende huvidele, vajadustele ja teadmistele põhinedes," selgitas psühholoog. Nii võib mõne raamatu kohta netiavarustest infot otsinud inimene leida peagi oma arvutist või nutiseadmest raamatu välja andnud kirjastuse reklaame.
Bachmanni sõnul sihivad reklaamid iga sihtrühma isiklikult ehk teistest rohkem mõjutatud rühmi välja tuua on raske. Siiski, kuigi näiteks täiskasvanu näeb päevas keskmiselt 90 reklaami, suudab ta lapsest paremini pilgu ette tungivaid reklaame eirata.
"(Laste) telerivaatamine ja raadiokuulamine oli varasematel aegadel rohkem vanemate ja kasvatajate kontrolli all. Nüüd on see oluliselt nõrgemaks jäänud," osutas psühholoog. Reklaami mõju lapsele sõltub seetõttu peres kehtestatud reeglitest. "Lastele suunatav reklaam on oluliselt efektiivsem eeldusel, et lapsed elavad keskkonnas, kus nad ise lihtsamini pääsevad selle juurde. Mitte ainult, et neid mõjutatakse, vaid nad ise nopivad üles, mis neid huvitab - selle kaudu söödetakse neile ka midagi sisse," kirjeldas ta.
Ühtlasi olid reklaamid Bachmanni sõnul varem humoorikamad ja mõjutuse kõrval sai inimene ka veidi naerda. "Nüüd on kõik hoopis tihedam, kiirem, pealiskaudsem," loetles ta. "Võrgust tulevad reklaamid on ka hästi lühidad, konkreetsed, rohkem sümbolitele ja huvidele vihjamise kaudu mõjuvad. Süvenevat reklaamijälgimist on hoopis vähem."
Toimetaja: Airika Harrik
Allikas: "Vikerhommik"; küsisid: Erle Loonurm ja Toomas Luhats