Möödunud aastal said Nobeli füüsikapreemia USA teadlased John Clarke, Michel Devoret ja John Martinis. Füüsikud tegi murrangulise avastuse, mis tõestas, et kvantmaailma reeglid kehtivad ka süsteemides, mis on piisavalt suured, et neid käes hoida.

Statistika põhjal võtab teadlaste murdeliste avastuste eest Nobeli preemiaga tunnustamine aega üha rohkem. Näiteks meditsiiniauhinna laureaadid said möödunud kümnendil preemia keskmiselt 26 aastat pärast oma maailmamuutva töö avaldamist.

Nobeli preemiat füsioloogia või meditsiini alal antakse välja alates 1901. aastast. Alates 2023. aastast on Nobeli preemia väärtus 12 miljonit Rootsi krooni (u 1,06 miljonit eurot). Lisaks rahalisele auhinnale saavad laureaadid Nobeli bareljeefiga kuldmedali ja diplomi.