Päevafakt

Tänane päev teadusajaloos on pühendatud sugu määravate kromosoomide avastajale

07.07.16 ... Nettie Maria Stevens oli USA geneetik, kes koos kolleegi Edmund Beecher Wilsoniga tuvastasid sugukromosoomid, täpsemalt selle, mis määrab lapse soo.

Statistika: Eesti mehed söövad kauem kui naised, naised veedavad toitu valmistades rohkem aega kui mehed

22.09.15 ... Statistikaameti ajakasutuse uuringu andmetel kulutavad Eesti elanikud päevas söömisele keskmiselt ühe tunni ja 21 minutit. Söögi valmistamisele kulub naistel kolm korda rohkem aega kui meestel, kirjutab statistikaamet.

Fakte Euroopa sotsiaaluuringust: eluga rahulolev inimene ei pea tingimata õnnelik olema

23.08.15 ... Paljud uuringud on näidanud, et eluga rahul olemiseks peab inimene kogema ennekõike palju positiivseid emotsioone. Ootuspäraselt on ka Euroopa riikides nii, et oma eluga on rohkem rahul inimesed, kes kogevad rohkem positiivseid ja vähem negatiivseid emotsioone. Samas näitavad Euroopa sotsiaaluuringu 2012. aasta andmed, et positiivsete ja negatiivsete emotsioonide seos eluga rahulolu hinnangutega on Euroopa riikides siiski mõnevõrra erinev.

Fakte Euroopa sotsiaaluuringust: Eestis tunnevad end kõige üksildasemana linnas elavad venelannad

31.07.15 ... Kõige vähem tunnevad end üksildasena noored alla 25 aastased mehed. Üksildustunne kasvab nii meeste kui ka naiste puhul koos vanusega ning vanuse ja soo lõikes vaadatuna tunnevad end kõige üksildasemana eakad naised.

1998. aastal avaldati publikatsioon Honolulu kloonimistehnikast

23.07.15 ... 23. juulil 1998. avaldas ajakiri Nature artikli, milles anti teada edukast täiskasvanud rakkude kloonimisest.

16. juulil 1945 lõhati esimest korda tuumapomm

16.07.15 ... USAs New Mexico osariigi kõrbes asuva linnakese Alomogordo lähedal asub koht, kus suudeti esimest korda plahvatama panna tuumapomm. See toimus 16. juulil 70 aastat tagasi.

15. juulil kanti UNESCO maailmapärandi nimistusse Struve geodeetiline kaar

15.07.15 ... 15. juulil tähistab Struve geodeetiline kaar 10. aastapäeva UNESCO maailmapärandi nimekirjas. Tallinna vanalinna kõrval on Struve geodeetiline kaar ainus objekt Eestist, mis on väärikasse UNESCO maailmapärandi nimekirja lisatud.

Fakte Euroopa sotsiaaluuringust: demokraatia toimimisega ollakse kõige vähem rahul Ukrainas ja Bulgaarias

10.07.15 ... Demokraatlikku valitsemist tähtsustavad enim Küprose ja Skandinaavia riikide elanikud. Kõige vähemtähtis on demokraatlik valitsemine Venemaa elanikele.

Sõrmejäljed ei püsi elu vältel muutumatuna

30.06.15 ... Kui mitmetes krimidraamades on DNA juba sõrmejäljed asitõenditena välja tõrjunud, ei saa sama öelda reaalse elu kohta. Uuringutes on ikka ja jälle leitud, et sõrmeotste kurdude ning nõgude rägastik on isikute usaldusväärselt tuvastamiseks piisavalt unikaalne. Samas ei tähenda see, et need ei muutuks aastate möödudes üldse.

Fakte Euroopa sotsiaaluuringust: Eesti elanikud arvavad, et valitsus ei seleta valijale oma otsuseid

12.06.15 ... Euroopa sotsiaaluuringust, mis palus vastajatel 10-palli skaalal hinnata seda, kuivõrd valitsus seletab oma otsuseid valijatele, selgus, et Eesti elanikud andsid sellele madalamaid hinnanguid, kui on Euroopa keskmine.

Fakte Euroopa sotsiaaluuringust: Eesti elanikud ei ole immigrantide vastu keskmisest vaenulikumad

05.06.15 ... Vastupidiselt üldlevinud arvamusele ei ole Eesti inimeste suhtumine teisest rahvusest ja rassist immigrantidesse kurjem kui Euroopas keskmiselt. Eesti on selles osas Euroopa keskmine riik, selgub Euroopa sotsiaaluuringu andmetest.

Fakte Euroopa sotsiaaluuringust: kõige rohkem usaldatakse riigiinstitutsioone Taanis, kõige vähem Ukrainas

29.05.15 ... Kõige suuremat usaldust tunnevad oma riigi institutsioonide vastu Skandinaavia riikide elanikud: taanlased, soomlased ja norrakad. Kuid neist ei jää palju maha ka šveitslased ja hollandlased.

Päevitus ei paku päikese eest märkimisväärset kaitset  

27.05.15 ... Kuigi tihti arvatakse, et juba enne suve saabumist kerge pruunika jume omandamine aitab kaitsta nahka aastaaega iseloomustava lõõmava päikese eest, pole päevituse pakutav kaitsefaktor (SPF) kõrgem kui neli ehk nahani jõuab umbes 25 protsenti päikesekiirgusest.

Fakte Euroopa sotsiaaluuringust: Eesti elanikud tunnevad teistest harvem, et on midagi saavutanud

22.05.15 ... Ameerika psühholoogi Frederick Herzbergi teooria järgi on saavutusvajaduse rahuldamine üks oluline tegur, mis inimesi tegutsema paneb. Inimeste saavutusvajadus on erinev, kuid tunne, et nende tööl on mõte ja nad on oma tegevuse tulemusena midagi saavutanud, on vajalik kõigile.

Fakte Euroopa sotsiaaluuringust: eestlased usaldavad meedia sõnumeid valitsuse kohta venekeelsest vähemusest rohkem

15.05.15 ... Kõige kõrgemalt hindavad kodumaise meedia poolt antavat infot valitsuse töö kohta rootslased, norrakad, soomlased, iirlased, sakslased ja šveitslased. Eesti elanike hinnang kodumaise meedia usaldusväärsusele valitsuse tööd puudutava info edastamisel jääb alla Euroopa keskmise.

Fakte Euroopa sotsiaaluuringust: Eestis on hea ema olla olenemata peretüübist

11.05.15 ... Erinevad uuringud annavad emaks ja isaks olemise rõõmude ja stressi kohta eri riikides erinevaid tulemusi. Enamasti on esimene laps peres rõõmu allikaks, kuid järgmistega on asi keerulisem. Euroopa sotsiaaluuring vastab, kuidas erineb emade eluga rahulolu erinevates peretüüpides?

Fakte Euroopa sotsiaaluuringust: Eestis on suured käärid eesti- ja venekeelsete elanike arvamuste vahel

02.05.15 ... Eestis ja Kosovos on põhi- ja vähemusrahvuse nägemused vähemusrühmade kaitstusest kõige erinevamad, selgub Euroopa sotsiaaluuringust.

Fakte Euroopa sotsiaaluuringust: kas tervis määrab positsiooni ühiskonnas või vastupidi?

24.04.15 ... Paljud uuringud on leidnud, et inimese tervis on seotud inimese hariduse ja ametiga. Euroopa sotsiaaluuringu andmed näitavad, et seos tervise ja tunnetatud sotsiaalse positsiooni vahel on eriti tugev Ida-Euroopa riikides, sealhulgas Eestis.

Fakte euroopa sotsiaaluuringust: kõige rahulikumalt magavad 25–34-aastased eesti mehed

17.04.15 ... Ootuspäraselt on uni rahutu pigem vanadel kui noortel, selgub Euroopa sotsiaaluuringust. Eriti rahulikult magavad noored mehed, samas kui noorte kuni 25-aastaste naiste uni on üsna rahutu.

Fakte Euroopa sotsiaaluuringust: eestlaste ja eestivenelaste väärtused erinevad oluliselt

03.04.15 ... Euroopa sotsiaaluuringu andmetel on eestlaste ja siinsete vene keelt emakeelena kõnelevate elanike hinnangute eristumine Euroopa suurim. Vaadeldud on etnilisi vähemusgruppe, kes moodustavad vähemalt viis protsenti riigi elanikkonnast.

Fakte Euroopa sotsiaaluuringust: Eesti elanikud tunnevad end äpardununa

27.03.15 ... Emotsionaalse heaolu seisukohalt on oluline, et inimene oleks iseendaga rahul ega tunneks end äpardununa. Kui inimesel pole võimalust iseenda ja oma saavutuste üle uhkust tunda, kasvab tõenäosus kogeda meeleolulangust ja depressiooni.

Fakte Euroopa sotsiaaluuringust: Eesti elanikud usuvad, et inimesed on ausad ja abivalmid

20.03.15 ... Euroopa sotsiaaluuringu andmed näitavad, et eestimaalaste usk teiste inimeste usaldusväärsusse, aususse ja abivalmidusse on Euroopa riikide võrdluses üle keskmise kõrge.

Fakte Euroopa sotsiaaluuringust: Eestis tunnevad kõige rohkem masendust vene keelt kõnelevad naised

13.03.15 ... Kõige rohkem on Eestis masendunud vene naised ja kõige vähem eesti mehed.

Fakte Euroopa sotsiaaluuringust: paindlik ja kindel töö ning rahulolu valitsusega mõjutavad sündimust

06.03.15 ... Enamus Euroopa riike sooviks, et nende inimesed oleksid julgemad lapsi saama ja kasvatama.

Fakte Euroopa sotsiaaluuringust: Eesti elanike ühiskondlik aktiivsus on kesine

27.02.15 ... Euroopa sotsiaaluuringu andmed näitavad, et ühiskondlikult kõige aktiivsemad on Islandi, Saksamaa ja Norra kodanikud.

Fakte Euroopa sotsiaaluuringust: Eestis saavad endale maailmavaadet lubada ainult jõukad

13.02.15 ... Eestis ei sõltu inimeste arusaamad sissetulekute erinevuste vähendamise vajadusest sellest, kas nad on vasak- või parempoolsed, vaid pigem isiklikust majanduslikust toimetulekust.

Fakte Euroopa sotsiaaluuringust: eestimaalane on Euroopa kõige passiivsem suhtleja

06.02.15 ... Eestimaalaste sotsiaalse suhtluse aktiivsus on Euroopa madalaim.

Fakte Euroopa sotsiaaluuringust: sisserändajatesse suhtuvad paremini noored, haritud ja jõukamad

30.01.15 ... Alates 2004. aastast, mil Eesti esimest korda Euroopa sotsiaaluuringus osales, on eestimaalaste hoiakud sisserändajate suhtes muutunud positiivsemaks. Kõige positiivsemalt hinnatakse seejuures sisserändajate mõju kohalikule kultuurielule.

Fakte Euroopa sotsiaaluuringust: Euroopas on moslemite ja mittemoslemite hoiakud sarnased

23.01.15 ... Euroopa sotsiaaluuringu (ESS) andmed näitavad, et islamiäärmuslased ja islamiusulised ei ole samad rühmad.

Spagette on pea võimatu kaheks murda  

30.12.14 ... Keetmata spagetid purunevad neid pooleks murda üritades reeglina vähemalt kolmeks tükiks. Isegi kuulsa füüsiku Richard Feynmani kukalt kratsima jäänud nähtust suudeti matemaatiliselt rahuldavalt kirjeldada alles vähem kui kümne aasta eest.

Ühemunakaksikute sõrmejäljed on erinevad

29.12.14 ... Vaatamata sellele, et ühemunakaksikute pärilikkusaine on pea täielikult identne, on nende sõrmejäljed siiski erinevad. Papillaarjoonte võrgustiku kujunemises mängivad lisaks geenidele keskset rolli ka üsas loote arengu ajal valitsevad keskkonnatingimused.

Sigaretisuitsus leidub polooniumit

18.12.14 ... Tubakataimed sisaldavad suhteliselt palju polooniumi isotoopi Po-210. Päevas 1,5 pakki sigarette suitsetava inimese kopsudesse jõuab radioaktiivset ainet piisavalt, et selle lagunemisel vallanduv radioaktiivne kiirgus oleks võrreldav aastas 300 päeval oma rindkerest röntgenpildi tegemisega.

Inimeste lennuunistus täituks Titanil

17.12.14 ... Saturni suurima kuu Titani atmosfäär on nii tihe ja gravitatsioon piisavalt nõrk, et inimesed saaksid seal käte külge kinnitatud tiibu lehvitades lennata. Tõsi, õhkutõusmine nõuab mõningast pingutust.

Porgandite söömine ei paranda silmanägemist

16.12.14 ... Kuigi lastele köögiviljade meeldivamaks muutmisel võib tunduda ahvatlevana mainida, et rohke porgandite söömine aitab pimedas näha, on tegu teise maailmasõja ajal sündinud müüdiga.

Inimesest saaks teha tuhandeid pliiatseid

15.12.14 ... Inimkeha süsiniku sisaldus jääb 18 protsendi piirimaile, misläbi leidub seda 70 kilogrammi kaaluvas inimeses pea 13 kilogrammi. Keskmise pliiatsi valmistamiseks kulub grafiiti umbes 1,5 grammi. Nii saabki ühest inimesest valmistada umbes 9000 pliiatsit.

Kohvilainete summutamiseks piisaks viiest mullikihist  

27.11.14 ... Kohvi, vee ja erinevate õllesortide dünaamikat uurinud füüsikud leiavad, et klaasides või kohvitassides nende võnkumisel tekkivate lainete summutamiseks piisaks, kui vedelikku kattev vahukiht oleks viie mulli paksune.

Koerad kiirendavad lakutavat vett 5g'lise kiirendusega

25.11.14 ... Koerte suu ehitus sobib küll ideaalselt hammaste saaklooma surumiseks, kuid mitte joomiseks. Vee sigade, hobuste või inimeste kombel suhu imemise asemel peavad inimeste parimad sõbrad kiirendama lakutavat vett selle suhu jõudmiseks kuni viiekordse gravitatsioonikiirendusega.

Vetikate viirused mõjutavad loomade vaimset võimekust

11.11.14 ... Iga inimese moodustava keharaku kohta kutsub inimkeha koduks ligikaudu kümme mikroorganismi. Neist valdav enamik on ohutud või isegi kasulikud. Ühe eelnevalt ohutuks peetava vetikaid nakatava viiruse lähem uurimine näitab nüüd, et see mõjutab vähesel, kuid siiski olulisel määral inimeste tähelepanuvõimet ja nägemismeele kaudu saadava teabe töötlemist.

Valgeid vereliblesid võib märgata palja silmaga

30.10.14 ... Pikemat aega pilvitusse taevasse vaadates võib mõnikord täheldada näiliselt sujuvalt mööda silmade pinda liikumas tillukesi sinakas-valgeid mullikesi. Tegu on veresoontes liikuvate valgete verelibledega. Kui punaste vereliblede mõju suudab aju vaevata välja filtreerida, siis leukotsüütide suurema läbipaistvuse suhtes on raskem kompenseerida.

Taimed tunnevad, et neid järatakse

22.10.14 ... Kuigi taimede lehti järavad kahjurid ei pruugi alati taime elu ohustada, ei tähenda see, et see sellele meeldiks. Teadlased leiavad, et vähemalt osa taimi suudavad registreerida järamisel vallanduvaid helilaineid ja neile reageerides oma kaitsevõimet tõsta.

Krakatau purset kuulis kümnendik maailmast

15.10.14 ... Rohkem kui 130 aasta eest Krakatau saarel toimunud vulkaanipurset kuuldi maailma 50 erinevas paigas, mida lahutav veteväli ja maismaa katab umbes kümnendiku Maa pindalast. Purske käigus vallandunud õhuvõnkumisi võib pidada seeläbi kõige valjemateks kirjalikult ülestähendatud helideks, mida inimkond eales kuulnud.

Thatcheri efekt kimbutab ka teisi primaate

14.10.14 ... Inimesed on oma liigikaaslaste nägude töötlemises erakordselt osavad. Sama ei saa öelda aga pea alaspidi rippuvate nägude kohta. Reesusmakaakide ja šimpansitega tehtud katsed viitavad, et probleem kimbutab ka teisi primaate – ebatavalise asendi korral tajutakse nägusid pigem nende üksikosade, mitte tervikuna.

Kõndimine on pidev kukkumisest hoidumine

10.10.14 ... Linttrenažööril astuvate inimeste samme kaameratega tähelepanelikult jälginud Ohio osariigiülikooli teadlased märgivad, et ükski samm pole eelneva täpne koopia. Kõndimine on seeläbi võrreldav ettepoole langeva keha järjepideva tasakaalu taastamisega.

Haidel on iseloom

03.10.14 ... Haisid kujutatakse tihti halastamatute külmavereliste tapamasinatena. Koerhaisid uurinud bioloogid märgivad aga, et nende olemus on tegelikult oluliselt nüansirikkam ja kalade iseloom varieerub isenditi – eristada võib nii sotsiaalsema eluviisiga kui üksindust eelistavaid haisid.

Vikerkaared võivad olla ka ühevärvilised

01.10.14 ... Seitsme värvitooniga ei saa hiilata mitte iga vikerkaar. Varahommikul ja hilisõhtul murdub vihmapiiskades üha vähem lühema lainepikkusega valgust, misläbi võib äärmuslikematel juhtudel vikerkaar paista ka monokroomsena.

Mehhiko koopakaladel pole ööpäevarütme

29.09.14 ... Ööpäevarütmid näivad olevat kõigil, olgu nendeks inimesed, kanad, mesilased või isegi bakterid. Mehhiko koopakalu uurinud bioloogid leiavad aga nüüd, et need tunduvad pilkases pimeduses elavatel kaladel sellegipoolest puuduvat.

Nõrk gravitatsiooniväli ajab segadusse

12.09.14 ... Yorki ülikooli teadlased leiavad, et inimkeha vajab vaistlikult maa taevast eristamiseks gravitatsioonivälja, mille tugevus moodustab Maa omast vähemalt 15 protsenti.

Küttkalad kasutavad vett tööriistana

05.09.14 ... Okeaania vetes elavad küttkalad (Toxotes jaculatrix) kasutavad värske töö kohaselt saagi lehestikult vette tõukamiseks veejugasid, mille moodustava vee liikumiskiirus on joa ulatuses erinev. Teguviis kindlustab, et sihtmärki tabab korraga võimalikult tugev löök.

Kofeiin on tugevatoimeline pestitsiid

28.08.14 ... Igal hommikul kümnete miljonite inimeste kohvi- ja teetassides kohatav kofeiin on piisavalt tugev pestitsiid, et tappa kontsentreeritud dooside puhul tundlikumad putukad loetud tundidega, vastupidavamad selgrootud peavad vastu paar päeva.

Eredaimad putukad on paberist heledamad

18.08.14 ... Kagu-Aasias elavate perekonda Cyphochilus kuuluvate putukate kitiinist välisskelett peegeldab valgust tõhusamalt kui eredaim paberileht ja kitiinkihi paksust arvesse võttes isegi rohkem kui ükski inimeste poolt loodud kunstmaterjal.

vaata saadet

taskuhääling

ole targem

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: