Kofeiinil on nii häid kui halbu külgi. Ühend pärsib näiteks insuliini tootmist, mõjutab mitmete retseptiravimite toimet ja tõstab vähiriski. Samal ajal aitab see Alzheimeri tõbe peletada, tõstab keskendumisvõimet ja langetab (iroonilisena) vähiriski. See on viinud ka küsimuseni, miks taimed niivõrd mitmekülgset ühendit üleüldse toodavad. Teadlased suutsid vastuse leida juba 1980. aastatel. Tegu on suhteliselt tugevatoimelise pestitsiidiga.

Ühend takistab adenosiinmonofosfaati lagundava ensüümi tööd. Adenosiinmonofosfaat käitub aga käskjalana, mis ergutab terves organismis adrenaliini tootmist ja suhkrute lagundamist. Selle enda lagundama jätmise korral lakkab aga organism peagi normipäraselt töötamast. Nõnda on kofeiinist kasu nii putukate kui nälkjate vastu. Kofeiin saab mitmete aastatega saatuslikuks isegi taimele endale. Maapinnale langevatest lehtedest ja viljadest maapinda immitsev kofeiin muudab pinnase piisavalt mürgiseks, et taimede kasvu pärssida.

Inimesed suudavad aga kofeiini piisavalt hästi taluda ja lagundada, et igal hommikul rahulikult teed või kohvi rüübata ning ülejäägiga kapsa- või tomatitaimi kaitsta.