Taimed tunnevad, et neid järatakse

Kuigi taimede lehti järavad kahjurid ei pruugi alati taime elu ohustada, ei tähenda see, et see sellele meeldiks. Teadlased leiavad, et vähemalt osa taimi suudavad registreerida järamisel vallanduvaid helilaineid ja neile reageerides oma kaitsevõimet tõsta.
Intelligentsusest selle tavapärases mõttes rääkimine on taimede ja inimesest erinevate loomade puhul mõttetu, kuna hõlmaks nende otsest inimestega võrdlemist. See ei tähenda aga, et näiteks nende reageerimisvõimet keskkonnast lähtuvatele teguritele ei saaks üldse hinnata. Sellel skaalal võivad olla taimed hiljuti ilmunud uurimise kohaselt arvatust nupukamad.
Heidi Appel ja Rex Cocroft Missouri ülikoolist tegid katseid hariliku müürloogiga (Arabidopsis thaliana), mis on muu hulgas spargelkapsa, sinepi ja kapsa lähisugulane. Tegu on ka esimese taimega, mille genoom aastaid tagasi täielikult järjestati. Eksperimendi tarbeks mängis paar katsealustele taimedele kapsausside järamisega kaasnevaid ja neutraalseid helisid, näiteks tuule poolt tekitavat müra.
Selgus, et kapsaliblikate röövikute närimishääle peale hakkasid taimed tootma sinepiõlisid ja neid ohustatud lehtedesse saatma. Kuna õlid on kergelt mürgised, siis peaksid need aitama röövikute rünnakut tagasi lüüa. Viimane viitab, et taimede poolt rakendatavad kaitsemeetmed on dünaamilisemad, kui oleks võinud eeldada. Samas jääb hetkel ebaselgeks, kuidas taimed täpselt helivõnkeid registreerivad.
Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa