Kui vaadata sotsiaalsete kontaktide arvu inimese kohta, jagab Eesti Leedu ja Ungariga viimast kohta. Kõige toetavamad suhtlusvõrgustikud on selle indeksi järgi põhjamaade elanikel, nõrgimad post-kommunistlikes riikides. Samas tuleb rõhutada, et Euroopa sisesed erinevused on selles osas väga väikesed.

Eestis on naised aktiivsemad suhtlejad kui mehed. Ka noored kuni 25-aastased käivad sõprade, sugulaste, tuttavate ja kolleegidega tihedamalt läbi kui vanemad inimesed.

Inimeste sotsiaalne võrgustik on mõõdetud indeksiga, mis võtab arvesse:
• kui tihti inimene veedab aega, sõprade, sugulaste või töökaaslastega;
• kui palju on inimesi, kellega arutada oma isiklikke asju;
• kui palju võtab inimene võrreldes oma eakaaslastega osa seltskondlikest kohtumistest ja üritustest;
• kui palju lähedased inimesed vastajat emotsionaalselt või majanduslikult toetavad, kui selleks vajadus tekib;
• kui palju vastaja ise oma lähedasi abistab ja toetab, kui selle järele on vajadus.

Faktid on Euroopa Sotsiaaluuringu 2012 andmetest välja võtnud Tartu ülikooli sotsiaalpoliitika nooremteadur Mai Beilmann.