Fakte Euroopa sotsiaaluuringust: eestimaalane on Euroopa kõige passiivsem suhtleja

Eestimaalaste sotsiaalse suhtluse aktiivsus on Euroopa madalaim.
Kui vaadata sotsiaalsete kontaktide arvu inimese kohta, jagab Eesti Leedu ja Ungariga viimast kohta. Kõige toetavamad suhtlusvõrgustikud on selle indeksi järgi põhjamaade elanikel, nõrgimad post-kommunistlikes riikides. Samas tuleb rõhutada, et Euroopa sisesed erinevused on selles osas väga väikesed.
Eestis on naised aktiivsemad suhtlejad kui mehed. Ka noored kuni 25-aastased käivad sõprade, sugulaste, tuttavate ja kolleegidega tihedamalt läbi kui vanemad inimesed.
Inimeste sotsiaalne võrgustik on mõõdetud indeksiga, mis võtab arvesse:
• kui tihti inimene veedab aega, sõprade, sugulaste või töökaaslastega;
• kui palju on inimesi, kellega arutada oma isiklikke asju;
• kui palju võtab inimene võrreldes oma eakaaslastega osa seltskondlikest kohtumistest ja üritustest;
• kui palju lähedased inimesed vastajat emotsionaalselt või majanduslikult toetavad, kui selleks vajadus tekib;
• kui palju vastaja ise oma lähedasi abistab ja toetab, kui selle järele on vajadus.
Faktid on Euroopa Sotsiaaluuringu 2012 andmetest välja võtnud Tartu ülikooli sotsiaalpoliitika nooremteadur Mai Beilmann.
Toimetaja: Katre Tatrik, Tartu ülikool