Briti psühholoog Peter Thompson jõudis Thatcheri efektile jälile juba 1980. aastal. Kui (kuri)kuulsa neoliberaali silmad ja suu pildil ümber pöörata, siis muutub foto koletislikuks. Kui aga enne sellele pilgu heitmist ülesvõte veel tervikuna pahupidi pöörata, ei märka inimesed esmapilgul midagi veidrat. Isegi millegi ebatavalise hoomamisel jääb selle täpne põhjus tavaliselt märkamatuks. Seda ka juhul, kui katsealused Thatcheri illusioonist varem kuulnud on. Efekt ilmneb iga inimese portree töötlemise korral.

Teadlsed oletavad, et selle taga on aju teatav eelprogrammeeritus. Harjumuspärases asendis olevate nägude töötlemine ja tervikuna hoomamine on imelihtne. Kui nende juures ka midagi valesti on, suudetakse seda kohe märgata. Ebatavalises asendis olevate näovormide vaatevälja sattumisel nõuab nende tervikuks integreerimine rohkem tööd. Ikuma Adachi USA-s asuvast Emory ülikoolist otsustas kaaslastega uurida, kas Thatcheri efekti ajab lisaks inimestele segadusse ka teisi primaate.

Katse tarbeks paigutasid nad makaagid ekraaniga tuppa. Iga paarikümne sekundi tagant ilmus ekraanile nende liigikaaslase nägu. Uuest näopildist anti teada tähelepanu äratava helisignaaliga. Sellele vaatamata tüdisid makaagid meelelahutusest peagi ja nende tähelepanu hakkas hajuma.Adachi töörühm näitas neile vahelduseks ka thatchereeritud makaakide fotosid. Katsealustest ahvid suhtusid ümber pööratud fotodesse endise ükskõiksusega. Sama ei saanud aga öelda õigetpidi moondatud fotode kohta. Makaagid hakkasid silmnähtavalt ekraani jõllitama.

Tähelepanek kinnitas töörühma sõnul selgelt, et Thatcheri illusiooni ohvriks langevad ka inimeste kaugemad sugulased. Järgmistel aastatel tegi Adachi katseid ka inimeste lähisugulastest šimpansitega ning jõudis sarnastele järeldustele. Seejuures märkas ta, et nooremad šimpansid sattusid illusiooni mõju alla eeskätt šimpansite moonutatud nägusid nähes. Vanemate šimpansite puhul oli aga Thatcheri efekt tugevam inimeste töödeldud nägude puhul.