Princetoni ülikooli teadlased eesotsas Alban Sauretiga tegid katseid nii caffe latte, tavalise kohvi kui õllega. Töörühm võttis katsetel appi pindaktiivsed ained ja glütserooli, mis võimaldas kontrollida üksikute mullide suurust ja üldise vahukihi paksust. Sauter leidis, et peamiseks lainete summutamist mõjutavaks teguriks oli vahu paksus.

Enam kui viie mulli paksuse vahukihi korral muutus vedeliku ja vahu liikumine pigem horisontaal- kui vertikaalsuunaliseks. Lainete summutamisel oli abiks juba 0,3 sentimeetri paksune vahukiht, kolme sentimeetri puhul loksumine pea täielikult. Vahuga kaetud vedelikke hoiab üle ääre loksumast nende viskoosne käitumine, mille tulemusel muundub vedeliku kineetiline energia soojuslikuks energiaks.

Kuigi uurimuse idee sai alguse kohalikus pubis, loodab Sauter kolleegidega, et sellest on kasu ka mujal. Loksumise on tõsiseks probleemiks suuremate vedelikku sisaldavate anumate transportimisel, kuna vedeliku poolt anuma seintele avaldatav jõud võib kahjustada halvimal juhul selle struktuuri või selle transportiva sõiduki külili paisata.