Tänu Nettie Stevensi uuringutele teame me tänapäeva, et mehe sugukromosoomid määravad järglase soo. Täna on Nettie Stevensi 155. sünniaastapäev ning selle puhul on ka Google'i avakuva pühendatud Stevensi kui ühe esimese naisgeneetiku tööle.

Nettie Stevens sündis 1861. aasta 7. juulil USAs. Kodusõjajärgses Ameerika Ühendriikides oli naistel karjääri tegemiseks üsna piiratud hulk valikuid. Võimalus oli töötada õpetaja, õe või sekretärina. Stevens soovis aga saada teadlaseks.

Pärast kõrgema Stranfordi ülikoolis ja Bryn Mawri kolledžis õppimist jõudis ta teadlaskarjäärini 39-aastaselt, mis toona oli küllaltki hilja. See ei takistanud tal siiski tegemast silmapaistvaid avastusi.

Ta uuris mardiklasi, täpsemalt süsiklase vastseid. Ta avastas, et meesisendite sperma sisaldas nii X kui Y-kromosoomi. Y-kromosoomis asuv Sox-geenidega suguluses olev geen määrab järglase meheks kujunemise.

Kuigi Nettie Stevens ei saanud kunagi püsivat professuuri ülikooli juures, tegi ta oma uuringuid juhtivates laborites, sh Bryn Mawri kolledžis, ning avaldas oma teadustööst 38 publikatsiooni. Talle pakuti professori kohta, kuid enne kui ta jõudis selle vastu võtta suri ta 1912. aastal rinnavähki.