Fakte Euroopa sotsiaaluuringust: sisserändajatesse suhtuvad paremini noored, haritud ja jõukamad ({{commentsTotal}})

Beninist pärit võõrtööline Itaalias.
Beninist pärit võõrtööline Itaalias. Autor/allikas: Reuters/Scanpix

Alates 2004. aastast, mil Eesti esimest korda Euroopa sotsiaaluuringus osales, on eestimaalaste hoiakud sisserändajate suhtes muutunud positiivsemaks. Kõige positiivsemalt hinnatakse seejuures sisserändajate mõju kohalikule kultuurielule.

Euroopa sotsiaaluuringu (ESS) andmed näitavad, et Eestis hindavad sisserändajate mõju kohalikule majandusele, kultuurielule ja eluolule positiivsemalt nooremad, haritumad ja kõrgema sissetulekuga inimesed.

Vanusegruppidest on sisserändajate mõju suhtes kõige ettevaatlikumalt meelestatud 75-aastased ja vanemad, kellest 44 protsenti leiab, et sisserändajad muudavad Eesti elukohana pigem halvemaks paigaks. 25–34-aastaste vanusegrupist on samal arvamusel 12 protsenti vastanutest. Vaadates erinevate vanusegruppide hinnanguid sisserändajate mõjust majandusele ja kultuurielule, kordub samasugune muster.

Sissetulekugruppide lõikes peavad sisserändajate mõju majandusele, kultuurielule ja eluolule positiivsemaks kõrgema sissetulekuga inimesed.

Andmed on Euroopa sotsiaaluuringu 2004–2012 andmetest välja võtnud Tartu ülikooli sotsiaalse analüüsi meetodite dotsent Liina-Mai Tooding ja nooremteadur Mai Beilmann.

Toimetaja: Marju Himma; Katre Tatrik, Tartu ülikool



Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: