Vetikate viirused mõjutavad loomade vaimset võimekust
Iga inimese moodustava keharaku kohta kutsub inimkeha koduks ligikaudu kümme mikroorganismi. Neist valdav enamik on ohutud või isegi kasulikud. Ühe eelnevalt ohutuks peetava vetikaid nakatava viiruse lähem uurimine näitab nüüd, et see mõjutab vähesel, kuid siiski olulisel määral inimeste tähelepanuvõimet ja nägemismeele kaudu saadava teabe töötlemist.
Eelnevate uuringute kohaselt nakatab Acanthocystis turfacea kloroviirus 1 (ATCV-1) tavaliselt rohevetikaid. Samas võib seda tihti kohata ka muidu tervete inimeste kurgu limaskestal. Näiteks leidis John Hopkinsi Hopkinsi ülikooli meditsiinikooli teadlase Robert Yolkeni töörühm viirusosakesi 92 katsealusest 40 kurgus. Edasised uuringud näitasid, et viirust kandvate inimeste sooritusvõime oli tähelepanuvõimet ja visuaalse informatsiooni töötlemist hindavates ülesannetes keskmiselt 7-9 palli võrra madalam.
Kuigi vahe pole väga suur, oli see siiski statistiliselt oluline Kuna tulemusi oleksid võinud mõjutada ka muud tegurid, nakatas Yolken viirusega geneetiliselt identseid hiiri. Labürintides tehtud katsed näitasid taas, et viirust kandvate loomade sooritusvõime oli nende liigikaaslastest kehvem ning nad pöörasid uutele käikudele ja esemetele vähem tähelepanu.
Näriliste ajudest tehtud ülesvõtted kinnitasid, et ATCV-1 nakkus muutis mälu ja orienteerumisvõimega seostatavas hipokampusena tuntud ajuosas kergelt 1300 geeni avaldumist. Muutuste mõjul reageeris ajuosa dopamiinile veidi teistmoodi kui tavaliselt. Närvirakkude poolt kasutatav neurotransmitter mängib olulist rolli ka immuunsüsteemis. Nõnda oletab töörühm, et vetikate viirus ei mõjuta organit otse, vaid immuunsüsteemi vahendusel.
Uurimus ilmus Ameerika Ühendriikide teadusakadeemia toimetistes.
Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa
Allikas: PNAS
