15. juulil kanti UNESCO maailmapärandi nimistusse Struve geodeetiline kaar
15. juulil tähistab Struve geodeetiline kaar 10. aastapäeva UNESCO maailmapärandi nimekirjas. Tallinna vanalinna kõrval on Struve geodeetiline kaar ainus objekt Eestist, mis on väärikasse UNESCO maailmapärandi nimekirja lisatud.
19. sajandi alguses mõõdetud Struve geodeetiline kaar on kümmet riiki läbiv kolmnurkadest koosnev ahel, mille abil mõõdeti maastikul Tartut läbiva meridiaani lõigu pikkus Hammerfestist (Norras) kuni Staro-Nekrassowkani (Ukrainas). Mõõtmistulemused täpsustasid Maa kuju ja mõõtmeid ning olid aluseks täpsematele kaartidele.
Ettepanek esitada Struve geodeetiline kaar UNESCO maailmapärandi nimekirja tekkis juba 1993. aastal astronoom F. G. W. Struve 200. sünniaastapäeva puhul peetud konverentsil. Esimesi katseid ei saatnud küll edu, kuid 2005. aasta 15. juulil Durbanis Lõuna-Aafrika Vabariigis toimunud UNESCO maailmapärandi komitee istungil tehti lõpuks positiivne otsus.
Nii kaare enda mõõtmine 19. sajandil, kui ka UNESCO taotluse ettevalmistamine nõudsid ulatuslikku rahvusvahelist koostööd, mis on üheks Struve kaare sümboolsetest tähendustest. Struve geodeetilise kaare puhul on tegemist ka esimese nimekirja lisatud maailmapärandiga, millel on suur teaduslik väärtus.
Struve geodeetilise kaare punktid on ainuke teine UNESCO maailmapärandis olev objekt Eestis Tallinna ajaloolise vanalinna kõrval. Nimekirja on Eestis kantud kolm punkti – Tartu tähetorn, Võivere ja Simuna punktid.
