Kõige umbusklikumad on oma riigi institutsioonide vastu ukrainlased ja bulgaarlased. Väärib märkimist, et Ukraina puhul pärinevad analüüsitud andmed aastast 2013 ja seega näitavad need seda, kui vähe usaldasid ukrainlased riigiinstitutsioone vahetult enne Maidani sündmusi.

Kõrvutades 2013. aasta andmeid kolm aastat varem kogutud andmetega, on selgelt näha, et Ukraina oli riigiinstitutsioonide usaldusväärsuse osas Euroopa riikide võrdluses tagumisel positsioonil juba varem. Niigi madal usaldusväärsus kahanes kodanike silmis 2013. aasta teiseks pooleks veelgi.

Ukrainas on riigiinstitutsioonide usaldus langenud juba kümmekond aastat, alates 2004. aastast, mil osales Ukraina esmakordselt Euroopa sotsiaaluuringus, on seal usaldus riigiinstitutsioonide vastu igal küsitluskorral vähenenud.

Eestis usaldatakse riiklikke institutsioone umbes sama palju kui Euroopas keskmiselt. Usalduse taseme poolest riigiinstitutsioonide vastu paigutub Eesti samasse gruppi mitmete Lääne-Euroopa riikidega.

Peaaegu kõigis Euroopa riikides usaldatakse teisi inimesi rohkem kui riigiinstitutsioone. Eranditeks on Saksamaa, Šveits ja Albaania, kus riigiinstitutsioone usaldatakse veidi enam kui teisi inimesi.

Faktid on Euroopa sotsiaaluuringu andmetest välja võtnud Tartu ülikooli sotsiaalpoliitika nooremteadur Mai Beilmann.