Madalaim on inimeste ühiskondlik aktiivsus Portugalis, Ungaris ja Leedus. Eesti kuulub inimeste ühiskondliku aktiivsuse poolest samasse gruppi mitmete teiste post-kommunistlike riikidega.

Eesti siseselt on erinevused meeste ja naiste ühiskondliku aktiivsuse osas väga väikesed. Suuremad erinevused ilmnevad hariduse lõikes: mida kõrgem on inimese haridus, seda aktiivsem ja kaasatum on ta ühiskondlikes küsimustes. Ühiskondlikult kõige aktiivsemad on 35–44-aastased, kõige madalam on ühiskondlik aktiivsus kuni 25 aastaste ja üle 75 aastaste seas.

Inimeste ühiskondliku aktiivsuse indeksi mõõtmisel on võetud arvesse inimese …
... huvi poliitika vastu;
... valimistel osalemist;
... panustamist vabatahtlike või heategevusorganisatsioonide töösse ning
... erinevaid kodanikuaktiivsuse ilminguid.

Kodanikuaktiivsuse ilmingute all peetakse silmas järgmist:

• poliitiku, valitsuse või kohaliku omavalitsuse ametnikuga ühenduse võtmine;
• tegutsemine mõne poliitilise ühenduse või surverühma heaks;
• mõne muu organisatsiooni või ühingu heaks töötamine;
• kampaaniamärgi või -kleebise kandmine;
• petitsiooni allkirjastamine;
• osavõtt seaduslikust avalikust demonstratsioonist ja
• teatud toodete boikoteerimine.

Euroopa Sotsiaaluuringut tutvustav video.

Faktid on Euroopa sotsiaaluuringu 2012 andmetest välja võtnud Tartu Ülikooli sotsiaalpoliitika nooremteadur Mai Beilmann.