Positiivsete emotsioonide kogemise seos eluga rahulolu hinnangutega on nõrgem kõrgema inimarenguga riikides, näiteks nagu Šveitsis, kus inimeste jaoks on olulised eneseväljendusega seotud väärtused.

Eluga rahulolu sõltub positiivsetest emotsioonidest tugevamalt aga riikides, kus on laiemalt levinud ellujäämisväärtused ning üldine sotsiaalmajanduslik arengutase on madalam. Nii on see näiteks Bulgaarias.

Seda võib seletada sellega, et riikides, kus igapäevaelus on palju ebakindlust ja sotsiaalseid raskusi, vajavad inimesed rahulolu saavutamiseks rohkem positiivset stimulatsiooni. Olenemata aga riigis levinud väärtustest ja majanduslikust olukorrast, on eluga rahul olemiseks kõikjal oluline negatiivsete emotsioonide vähesus. Seega ei mõjuta inimeste eluga rahulolu mitte üksnes õnnetunne ja positiivsete emotsioonide kogemine, vaid ka see, kui harva tuntakse negatiivseid emotsioone.

Lühikokkuvõtte on oma Euroopa sotsiaaluuringu andmetel põhinevast teadusartiklist „The Relationship Between Life Satisfaction and Emotional Experience in 21 European Countries“ teinud Eesti teaduste akadeemia uurija-professor ning Tartu ülikooli isiksuse- ja sotsiaalpsühholoogia professor Anu Realo, isiksusepsühholoogia teadur Liisi Kööts-Ausmees ja eksperimentaalpsühholoogia professor Jüri Allik. Uuringu kohta saab lähemalt lugeda ka Euroopa sotsiaaluuringu välja antud infolehelt.