1. Puust ja punaseks: mida Venemaa sagedusalast lahkumine tähendab?

Veebruari alguses haakisid Balti riigid end lahti Venemaa elektrivõrgust ja muutusid sellega ajutiselt omaette energiasaareks. Nagu Tallinna Tehnikaülikooli uurija Jako Kilter toona ennustas, varustuskindlusega sel ajal probleeme ei tekkinud ja inimeste kodused elektriseadmed jäid sageduskõikumistest puutumata. Küll aga võivad inimesed leida oma elektriarvelt uuest aastast kaks varustuskindluse ja sageduse hoidmisega seotud rida.

2. Hispaania teeteo vastu aitavad elektritara, pardid ja Tšehhi pilsner

Eesti aedu juba aastaid laastava Hispaania teeteo vastu ei ole ühte võluvitsa, vaid kasutada tuleb kombineeritud tõrjet. Maaülikooli spetsialist Eha Kruus soovitas naabritega seljad kokku panna ja appi võtta nii elektritarad, mürgid kui ka õllepüünised. Eriti hästi näib tigusid meelitavat Tšehhi pilsner.

3. Daniele Monticelli: millest Tommy Cash tegelikult laulab?

Enne lõppeva aasta Eurovisiooni lauluvõistlust tegi Tallinna Ülikooli professor Daniele Montivelli üksikasjalikult selgeks, millest lõpuks kolmandale kohale platseerunud Tommy Cash tegelikult laulis. Kuigi stereotüüpidele rõhunud laul tuletas meelde ajaloo raskemaid aegu, on itaallased stereotüüpidega harjunud ega solvunud, lohutas Monticelli.

4. Uus rasvumismääratlus heidab kehamassiindeksi kõrvale

Rahvusvaheline töörühm avaldas uue rasvumise definitsiooni, mis ei põhine enam ainult kehamassiindeksil (KMI). Uus määratlus eristab kliinilist rasvumist, kus esinevad elundite talitlushäired, ja eelrasvumist, kus vaevusi veel pole, kuid risk haigestuda on suurem. Eesmärk on suunata ravi neile, kelle tervis on rasvkoe tõttu päriselt ohus.

5. Doktoritöö: abikaasadel oleks mõistlik valida ühisvara asemel varalahusus

Ise kohtunikuna töötav Susann Liin tõi oma doktoritöös välja, et Eestis levinud ühisvara reeglid ei sobi tänapäeva argiellu. Praeguse seaduse järgi peavad abikaasad tegema kõik tehingud ühiselt, mis on ebamõistlik ja tekitab ettevõtjatele probleeme. Liin leiab, et ühisvara tuleks saata ajaloo prügikasti ning asendada varalahususega. See vähendaks kulukaid kohtuvaidlusi ja kaitseks abikaasasid paremini.

6. Kagu-Eesti metsas olla nähtud puumat, zooloogid on skeptilised

Eesti Loomakaitse Selts vahendas septembris teateid Kagu-Eesti metsades nähtud puumast, kuid zooloogid suhtusid postitustesse skeptiliselt. Mati Kaal ja Aleksei Turovski märkisid toona, et inimesed võivad ekslikult ilvest puumaks pidada. Kui tegu ongi hirmsa suurkiskjaga, on see tõenäoliselt inimestega harjunud põgenik mõnest eraloomapargist. Neli kuud hiljem pole aga endiselt selge, kas tegu oli päriselt puumaga ja kuhu sellisel juhul loom kadus.

7. Napoleoni väge laastasid Venemaal külma kõrval kaks ootamatut vaenlast

Tartu Ülikooli teadlaste osalusel valminud paleogeneetiline uuring näitas, et Napoleoni armee hävingut Venemaal kiirendasid lisaks külmale ja näljale ka nakkushaigused. Teadlased tuvastasid sõdurite hammastest paratüüfset palavikku tekitava Salmonella bakteri ja taastuvat palavikku põhjustava Borrelia bakteri DNA-d. Leiud klapivad ajalooliste kirjeldustega, kus sõdurid kannatasid saastunud toidust tingitud kõhulahtisuse ja täide levitatud palaviku käes.

8. Arst: soolevähki saab varakult avastada, kuid inimesed ei lähe uuringutele

Eestis sureb soolevähki aastas 400 inimest, kuigi haigus on sõeluuringuga hästi ennetatav. Kirurg Andri Jäägeri sõnul leitakse positiivse peitveretesti andnutest vähk vaid kuuel protsendil, samas kui ligi pooltel avastatakse vähieelsed muutused, mis eemaldatakse. Paraku jätab kolmandik positiivse proovi andnutest hirmus koloskoopia ees uuringule minemata.

9. Jaanuaritorm muutis kardinaalselt Eestis ilma ennustamist

2005. aasta jaanuaritorm, mille käigus ennustati Läänemerel rekordilisi 11-meetriseid laineid, muutis Eesti mereprognooside taset kardinaalselt. Mereteadlane Tarmo Soomere meenutas, et toona olid prognoosid algelised, kuid tormi järel loodi kaasaegne mudelsüsteem. Soomere hinnangul päästis palju elusid piirivalve otsus korraldada tormi ajal õppus, mis tagas päästjate valmisoleku.

10. Professor: soolapuhujad omistavad infrahelile müstilisi omadusi

Teadlased lükkavad ümber hirmud, nagu kahjustaks tuulikute tekitatud infraheli tervist. Professor Jüri Lavrentjevi sõnul on infraheli tavaline madala sagedusega heli, mis käitub füüsikaseaduste järgi ega oma müstilisi omadusi. Tuulikute müratase elamupiirkondades peab jääma alla 40 detsibelli, mis on unehäirete tekkimiseks liiga vaikne. Inimorganitel puuduvad aga resonantsisagedused, mida infraheli saaks mõjutada ja inimeste enda süda tekitab samuti infraheli.

11. Kõva müügitöö tekitab soojuspumpade suhtes ebarealistlikke ootusi

Õhk-vesi soojuspumbad on Eestis populaarsed, kuid professor Jarek Kurnitski soovitab suhtuda müügimeeste lubadustesse kriitiliselt. Reklaamitud kõrged soojustegurid kehtivad soojemate ilmadega, kuid Eesti talves jääb aasta keskmine tegur sageli alla kolme. Kurnitski soovitab enne ostu lasta koostada reaalse energiakalkulatsiooni, et vältida pettumust suurte elektriarvete pärast.

12. Doktoritöö: Nõukogude Liidu lagundas kolonialistlik naftamajandus

Sisekaitseakadeemia nooremteaduri Georg-Henri Kaupi doktoritöö osutas, et Nõukogude Liidu lagunemise taga polnud mitte sotsialistliku ideoloogia krahh, vaid ressursipõhine majandusmudel. Riik toimis koloniaalimpeeriumina, mis sõltus ääremaade ressursside, eriti nafta ekspordist. Kui naftahinnad 1980. aastatel langesid, ei suudetud enam kinni maksta toidu importi ega kahjumlikku põllumajandust. Liidu lagunemist kiirendasid keskkonnaprobleemidest ja suurprojektidest tekkinud rahvuslikud pinged.

13. Ilmasõjajärgsed ühepereelamud on defitsiidi ja praktilise meele nägu

Nõukogudeaegsed eramud on mälestusmärk defitsiidile ja inimeste praktilisele meelele. Tallinna Tehnikaülikooli teadur Alois Andreas Põdra selgitas, et kuna riiklikult ehitada ei tohtinud, pidid pered majad ise nappide materjalidega püstitama. Tihti muudeti tüüpprojekte käigupealt: aknad tõsteti ringi, verandad ehitati kinni ja pööningud jäeti välja ehitamata. Renoveerimisel soovitab teadur tutvuda algse projektiga, et säilitada maja omapära ja vältida proportsioonide rikkumist.

14. Soolevähk nõuab Eestis juba aastaid iga päev ühe inimelu. Miks?

Eestis sureb soolevähki üheksa korda rohkem inimesi kui liikluses, kuid haiglate andmete killustatuse tõttu on olnud raske selle põhjuseid analüüsida. Kirurg Indrek Seire töötab ühtse andmebaasi loomise nimel, et ületada olukord, kus haiglate infosüsteemid üksteist ei mõista. Tervet riiki kattev register võimaldab teha järeldusi kogu elanikkonna kohta ja mõista, millised lülid raviteekonnas vajavad muutmist.

15. Eesti tudeng tõestas origamiga Pythagorase teoreemi

Tartu Ülikooli tudeng Karl-Robert Mõttus tõestas oma bakalaureusetöös Pythagorase teoreemi origami abil. Kui tavaliselt nõuavad tõestused lõikamist või väljuvad paberipinnalt, siis Mõttuse lahendus põhineb vaid voltimisel ega vaja kääre. Tõestus kasutab sarnaste kolmnurkade pindalasid ja on piisavalt elegantne, et sobib õppematerjaliks ka kooliõpilastele. Voltimine on teaduses levinud meetod, mida kasutatakse ka inseneerias ja geenitehnoloogias.

16. Eestlaste söögiisu mõjutab ports ainulaadseid geenivariante

Tartu Ülikooli teadlased tuvastasid enam kui 200 geenivarianti, mis mõjutavad eestlaste kehakaalu. Selgus, et paljud neist ei reguleeri ainevahetust, vaid tegutsevad ajus, mõjutades näljatunnet ja isu. Üks protsent eestlastest kannab POMC-geeni varianti, mis takistab täiskõhutunde tekkimist, soodustades ülesöömist. See teadmine aitab mõista, et ülekaal pole alati iseloomu nõrkus, ning võib tulevikus suunata personaalset ravi.

17. Uimastite üledoosi tõttu surevad Eestis nii teismelised kui ka 90-aastased

Värske analüüs lükkas ümber müüdi ühtsest narkosõltlase profiilist – Eestis sureb üledoosi tagajärjel väga erineva taustaga inimesi, teismelistest kuni eakateni. Surmade arv on viimastel aastatel hüppeliselt kasvanud, ulatudes mullu sajani, mille peamiseks põhjuseks on kanged sünteetilised opioidid ehk nitaseenid. Paljudel juhtudel on tegu teadmatusega, kus tarvitatakse aineid, mille koosmõju on surmav, või manustatakse teadmata kangusega uimasteid.

18. Märk maavälisest elust kadus koos täpsemate vaatlustega

Lootus leida eksoplaneedilt K2-18 b maavälise elu märke sai tagasilöögi, kui James Webbi kosmoseteleskoobi uued vaatlused ei suutnud kinnitada varem kahtlustatud elutekkelise gaasi dimetüülsulfiidi olemasolu. Teadlased järeldasid, et esialgne signaal oli liiga nõrk ja gaas võib tekkida ka ilma elusorganismideta. Siiski tuvastati planeedi atmosfääris metaani ja süsihappegaasi, mis viitab veerikkale keskkonnale.

19. Uuring: Eestis halveneb eluasemete kättesaadavus liialt vaba turu tõttu

Kliimaministeeriumi tellitud uuringu kohaselt on eluasemete tasukohasus Eestis vaba turu tingimustes kriitiliselt halvenenud, jättes eriti haavatavasse seisu üksi elavad inimesed ja madalama sissetulekuga leibkonnad. See süvendab äärelinnastumist ja sotsiaalset segregatsiooni, kuna inimesed on sunnitud kolima keskustest kaugemale või koonduma odavamatesse piirkondadesse. Eksperdid soovitasid riigil ja omavalitsustel turule aktiivsemalt sekkuda.

20. Eesti arvutiteadlasi üllatab Hiina uue tehisaru võimekus

Eesti tehisintellekti uurijad olid üllatunud Hiina uue keelemudeli DeepSeek-R1 võimekusest, mis on võrreldav maailma tipptasemel ChatGPT mudelitega, kuid saavutatud märksa väiksemate ressursside ja USA kiibipiirangute kiuste. Hiinlaste edu taga nähti nutikat optimeerimist ja sundi leida piirangute tingimustes uusi lahendusi. Siiski hoiatasid eksperdid Hiinaga seotud turvariskide eest.