"ELS-i infoliinile saabus teade, et Rõuge vallas, Läti piiri ääres on liikumas nähtud puumat. Teataja rääkis, et nähtud on looma juba mitu korda ja liigub ta just Kagu-Eestis," kirjutas Eesti Loomakaitse Selts.

Keskkonnaameti jahinduse ja vee-elustiku büroo juhataja Tanel Türna kinnitas, et lähiajal on tulnud teateid, kuidas Lõuna-Eestis on Misso ja Luhamaa piirkonnas looduses liikumas nähtud suurt kaslast, keda on kirjeldatud kui puumat.

"Kõigepealt on vaja välja selgitada info tõele vastavus. Oleme suhelnud mitmete ametkondade ja inimestega, aga praegu ei ole Keskkonnaametil teada, et loomast oleks videot või fotot," lausus Türna.

Zooloogid Mati Kaal ja Aleksei Turovski olid kahtleval seisukohal, et tegemist on justnimelt puumaga. "Ega inimestel loomade tundmine kõige parem ei ole. See võis ka ilves olla. Suur kass vast ei ole, aga ilves võib küll selline välja näha, et inimesed teda puumaks peavad," lausus Mati Kaal.

Kui tegemist on tõesti puumaga, siis nii Kaalu kui ka Turovski sõnul on ilmselt tegemist isendiga, kes on pannud plehku kusagilt loomapargist. "Kui puuma on kusagilt plagama pannud, siis ta on harjunud inimeste käest süüa saama ja seega on teda kerge lõksu püüda," lausus Kaal.

See, kuidas puuma Eesti metsas hakkama saab, sõltub sellest, mis alamliiki ta kuulub. Aleksei Turovski selgitas, et puumal on vähemalt kaheksa alamliiki. "Kui tegemist on Kanada puumaga, siis saab ta Eesti metsades suurepäraselt hakkama. Kui see on päritolult Patagoonia puuma, saab võib-olla veelgi paremini. Kui see on troopiliste alade alamliigi järglane, siis tal nii lihtne ei ole," sõnas zooloog.

Turovski ei usu, et puuma metsas väga ohtlik oleks. "Kui ta on mitmendat põlvkonda lemmikloomaks aretatud loom, siis inimene on tema jaoks toidu ja hoolitsuse allikas. Ma küll ei usu, et ta inimest enda algatusel ründaks," sõnas Turovski.

Mati Kaalu sõnul sõltub palju konkreetsest olukorrast, kui inimene temaga metsas kokku põrkab. "Üldiselt ta pigem hoiab eemale, aga kui ta jääb näiteks kusagile tupikusse, siis muidugi ta võib ohtlik olla," sõnas ta.

Puuma toidulaud sarnaneb ilvese omaga. Kaal rääkis, et kui puuma ja ilves on sama saagi juures ning tekib konflikt, võib ta ka ilvesele ohtlik olla. Palju sõltub aga sellest, kui vana konkreetne puuma on ja missuguse alamliigiga on tegemist.

Puuma on zooloogide sõnul väle ning tema kättesaamine väga lihtne ei ole, sest väiksemad isendid võivad ka puu otsa ronida.

Kuigi see on pigem vähetõenäoline, et puuma Eesti metsas uitab, siis Kaalu sõnul ei ole selles otseselt midagi võimatut. Kuigi loomaaiad loomi ei müü ega osta, saavad eraloomapidajad loomi suisa internetist tellida.

"Saaremaal on loomaaed, kuhu on ka kusagilt puuma hangitud ja seal ehitavad omanikud talle parasjagu suuremat elamist talveks. Kui kusagil on pesakond olnud saadaval, siis võib olla, et lätlased näiteks on ka endale mõne puuma hankinud," ütles Kaal. Ühes puumapesakonnas on tavaliselt neli kuni viis poega.

Mati Kaalu sõnul ei ole see kuigi mõistlik, et erapidajad saavad ohtlikke kiskjaid pidada. "Hea mõte ei ole niisugust elukat pidada, aga inimesed armastavad vabadust. Algul, kui ta on pisike, siis on jube nunnu, aga kui ta saab suureks ja suguküpseks, siis muutub ohtlikuks," sõnas Kaal.

Aleksei Turovski rääkis, et Tallinnas elab täiesti legaalselt ka kunagi saadud serval. Kaslane elutseb savannialadel Saharast lõunas, peamiselt põõsastikus. Serval suudab ligi kolme meetri kõrgusele õhku hüpata ning õhus suunda muuta. "Nad on ikkagi päris tõsised ja ohtlikud loomad. Olgugi, et nad on kohandatud lemmiklooma funktsiooni täitmiseks," lausus Turovski.

Kui aga tõesti peaks suur kaslane metsas vastu jalutama, tasub sellest teada anda riigiinfo telefonil 1247. Kui peaks leiduma keegi, kel on kõnealuses piirkonnas liikuva suure kaslase kohta video- või fotomaterjali, palub Keskkonnaamet see saata aadressile 1247@1247.ee. ELS paneb südamele, et kui juhtub, et tegemist pole siiski puumaga ja selgub, et tegu on hoopis erakordselt suure kassiga, siis tasub ka sellest teada anda.