Soolevähk nõuab Eestis juba aastaid iga päev ühe inimelu. Miks?

Soolevähi esinemissagedus kasvab kogu maailmas ja Eestis sureb soolevähki rohkem inimesi kui Euroopas keskmiselt. Eesti raviasutuste andmete killustatuse tõttu on olnud aga soolevähi kõrge suremuse põhjuste leidmine seni keeruline.
Eestis sureb aastas soolevähki üheksa korda rohkem inimesi, kui hukkub sama ajaga liikluses. Ometi on soolevähk edukalt ennetatav, hästi diagnoositav ja varases staadiumis edukalt ravitav. Näiteks leiab koloskoopia ehk endoskoopiline sooleuuring soolevähi üles pea 95 juhul sajast. Sinna juurde tagab uuring meelerahu aastateks, sest soolevähile viivad muutused arenevad enamasti väga aeglaselt, kirjutab kirurg ja Tartu Ülikooli doktorant Indrek Seire.
Kuigi riiklik sõeluuringu programm algas 2016. aastal, saab Eestis igal aastal soolevähi diagnoosi endiselt tuhatkond inimest ja seni pole haigestumine soolevähki langusmärke näidanud. Tänu 1968. aastast järjepidevalt tegutsenud vähiregistrile on meil samal ajal vähki haigestunud ja surnud inimestest hea ülevaade. Seevastu diagnostika, ravi ja jälgimise kohta käivad täpsemad andmed on haiglate erinevate infosüsteemide tõttu väga halvasti analüüsitavad.
Asjadest arusaamine eeldab lisaks andmetest aru saamist – tavalistest, igavatest, kiretutest, kuid korrastatud numbritest. Paraku valmistab just viimane praegu Eesti meditsiinisüsteemile probleeme: andmed küll kogunevad, kuid kahjuks mitte ühetaoliselt ja korrastatult. Tänase päevani kasutab suur osa meie raviasutustest erinevaid infosüsteeme. Kõige kõnekam näide on Tallinna kolm suurhaiglat, mis kõik töötavad erineva tarkvaraga. Haiglad räägiksid omavahel nagu eri võõrkeeltes üksteist seejuures mõistmata.
Nüüdseks oleme astumas esimesi samme lahenduste suunas. Minu teadustöö fookuses on soolevähk, mille diagnostika ja ravi kohta käivaid andmeid kogume alates 2023. aastast täiesti uuel viisil. Kõige olulisem oli kokkuleppe saavutamine erinevate haiglate vahel, milliseid andmeid ja millisel kujul me üldse koguda tahame. Järgnevalt valisime turvalise ja usaldusväärse platvormi, meie puhul vabavara RedCap, kuhu andmeid koguda.
Lühidalt väljendudes muutsime haiglate andmed ühetaolisteks. Piltlikult ei võrrelnud me enam kasside omadusi koerte omadustega. Tulemuseks on nüüdsest tervet riiki kattev andmekogu soolevähi kohta.
Igasugused tervet elanikkonda hõlmavad andmed annavad võimaluse usaldusväärseteks järeldusteks ja on hinnatud ka rahvusvaheliselt. Saame teha järeldusi kogu Eesti kohta ja vastata küsimusele, miks on meie soolevähi suremus suurem kui paljudes teistes Euroopa riikides.
Meil on võimalus viimaks teada saada, millised lülid meie soolevähi patsientide raviteekonnas vajavad muutmist, on selleks seire, diagnostika või sootuks ravi.
Oleme soolevähi andmete kogumisega praegu alles alguses. See töö nõuab kannatlikkust ja järjepidevust. Kirurgi jaoks oleks palju ägedam teha üks mitmetunnine heroiline operatsioon ja päästa konkreetne inimene, kui analüüsida kabinetivaikuses pikki numbriridu. Selles pole midagi seksikat. Ometi, kui kirurgia suudab Eestis päästa aastas sadu soolevähihaigeid, siis korralik ja järjepidev andmete analüüs aitaks päästa tuhandeid.
Iga andmekogu väärtuse määrab algandmete kvaliteet. Minu teadustöö käigus sisestame andmeid käsitsi, mis võib tunduda tänapäevasel digiajastul esmapilgul üllatav. Käsitsi sisestamine on küll aeganõudev, kuid kahjuks meie haiglate erinevate infosüsteemide tõttu täna ainuvõimalik. Praegu on meie soolevähi andmekogu kui rätsepaülikond, mille kõik õmblused on hoolikalt viimistletud.
Tulevikuvaates peab andmete kogumine, süstematiseerimine ja analüüs muutuma loomulikult automaatseks, et me ei peaks sisestama neid enam käsitsi. Ainult nii suudame tagada andmete kogumise jätkusuutlikkuse. Selle eeldus oleks haiglate infosüsteemide ühtlustamine, millest saab loodetavasti meie meditsiinisüsteemi üks tähtsamatest ülesannetest.
Soolevähi andmeid uuriva teadustööga püüame ületada senist haiglate infosüsteemide killustatust ja luua üleriikliku soolevähi registri. Loodud andmekogu aitab loodetavasti kaasa Eesti soolevähi suremuse vähenemisele. Sellel on ka tuntav majanduslik mõju, sest vähiravi on aasta-aastalt aina kulukam. Meie lähenemine andmete kogumisse ei pea loomulikult piirduma vaid soolevähiga. Sama metoodika sobib edukalt ka kõigi teiste vähipaikmete andmete kogumiseks ja analüüsimiseks.

Artikkel ilmus Eesti Teaduste Akadeemia korraldatava konkursi "Teadus 3 minutiga" raames, mille finaal toimub 19. veebruaril.
Indrek Seire valis oma tulevase ameti, kui murdis 15-aastaselt Vodja spordilaagris reieluu ja teda opereeris Mustamäe Haigla legendaarne kirurg Eldur Annus. Nüüdseks on ta ise 20-aastase kogemusega kirurg, kelle kirg on jämesoolevähk ja kõik sellega seonduv. Kirurgitööga paralleelselt on ta Tartu Ülikooli doktorant. Oma teadustöös püüab ta leida vastust küsimusele, miks on Eesti soolevähi suremus kõrgem kui Euroopas keskmiselt. Tema eesmärk on luua üleriigiline soolevähi register, mis hoiaks järjepidevalt silma peal soolevähi ravil ja aitaks meie statistikat paremaks muuta
Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa