Eestis on muusikaharidus kõigile kättesaadav lasteaiast keskkooli lõpuni ning seda õpetavad professionaalsed muusikaõpetajad. Sellegipoolest pole paljudel eestlastel muusikatundidest helgeid mälestusi, rääkimata elu kestvast armastusest laulmise ja pillimängu vastu, kirjutab Tallinna Ülikooli muusikadidaktika õppejõud ja doktorant Heddi Reinsalu.

Kuigi rahvusvahelised teadusuuringud näitavad, et laste huvi õppimise vastu ning sisemine motivatsioon õppida langeb lasteaiast keskkoolini järjepidevalt, avaldub see muusikaõpetuses eriti teravalt. Märke sellest võib näha ka Eesti muusikatundides, väljendudes distsipliiniprobleemides, lapsed on aga ärevil, hirmul või ei taha kaasa teha.

Kuigi õpilaste motivatsiooni on keeruline otseselt jälgida, saab õpetaja märgata ja toetada selle väljendust – õppimisse kaasatust. Õppimisse kaasatus tähendab õpilase aktiivset osalemist õppetöös ning see on ainespetsiifiline. See tähendab, et igas aines on kaasatuse toetamiseks oma meetodid.

Helilooja ja muusikapedagoog Riho Päts rõhutas, et muusikaõpetaja peab kord omandatud teadmisi ning oskusi pidevalt värskendama uudiskirjandust lugedes. Eesti muusikaõpetuse pikk traditsioon ning õpetajate autonoomia annavad väga hea võimaluse uurida ja arendada õpetamisviise, et välja selgitada, kuidas need mõjutavad laste õppimisse kaasatust.

Oma doktoritöös uurin õppimisse kaasatuse toetamise parimaid praktikaid Eesti professionaalsete muusikaõpetajate läbiviidud muusikatundides. Oma tegevusjuhiste mõju õppimisse kaasatusele saab õpetaja paremini teadvustada, kui tal on võimalus ennast kõrvalt jälgida videomeenutuste abil. Just selle meetodi abil tõdesid minu uurimuses osalenud lasteaia muusikaõpetajad, et nende enda entusiasm võib varjutada laste võimalusi väljendada oma mõtteid, pidurdades laste võimalusi eneseväljenduseks.

Oluline on, et muusikaõpetajad märkaksid ja teadvustaksid õppimisse kaasatuse erinevaid aspekte ning oma juhiste mõju õpilastele. Lapse aktiivne osalemine või passiivsus, head või halvad emotsioonid, soe ja julge suhtlemine kaaslaste ja õpetajatega või vastupidi, eemale hoidmine – kõik need märgid võivad anda aimu õpilase kaasatusest.

Kui õpetaja ei toeta õpilaste autonoomiat, võib lapse soov küsimusi esitada või ettepanekuid teha samuti märkamata jääda. Kaasatuse puudumisel võib õpetaja täheldada füüsilist või vaimset eemalolekut ning klass võib muutuda rahutuks. Õpetaja võib märgata, et õpilane ei osale aktiivselt tegevustes ning on selle asemel kurb, ärritunud, ei suhtle kaaslastega või ei mõtle kaasa.

Minu doktoritöö andmetele tuginedes saab õppijate kaasatust tõhusalt toetada mitme nipi abil. Näiteks toimub kaasatust toetavas muusikatunnis õppimine osaliselt väikestes rühmades. Õpetaja annab tagasisidet tegevuse ajal, mis ei tähenda pelgalt kiitust, vaid ka edasiviivaid juhiseid nagu näiteks: "Hoia pillipulka õrnemalt, et pill heliseks või laula nii, et kuuled enda ja sõbra häält".

Väikestes rühmades tegutsedes, saavad lapsed tagasisidet ja juhendamist ka kaaslastelt. See toetab õppimisse kaasatust, sest õpilased on sageli valmis rohkem pingutama, kui sõber neid juhendab. Kunagine teadmine, et koos peaksid õppima ühesuguste muusikaliste võimetega lapsed, on praeguseks ajaks teadusuuringute abil ümber lükatud.

Õppimisse kaasatust toetava muusikatunnis on eesmärk ühine osalemine, mitte esinemine. Laste õppimisse kaasatust toetab esinemiseks valmistumine vaid siis, kui see on eesmärgiks seatud laste ettepanekul. Vabatahtliku osalemise saavutab õpetaja tegevusi ühendava jutustatud looga, kui mitte ainult õpetaja oma professionaalses teadmises, vaid ka lapsed ise saavad repertuaari valida ning laulmine on vabatahtlik.

Õppimine toimub ilma võrdlemise ja võistlemiseta. See tähendab, et kõikidel lastel on võimalus laulda, tantsida, pilli mängida ja muusikat luua. Teadvustades muusika sotsiaalset funktsiooni laste suhtluses ning austades nende muusikalisi valikuid, toetab õpetaja õpilaste seotust õpetajate ja kaaslastega, aidates samal ajal tõsta motivatsiooni muusikat õppida.

Töötan Tallinna Ülikoolis muusikadidaktika õppejõuna. Minu doktoritöö tulemused jõuavad juba praegu Tallinna Ülikooli ja Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia ühisõppekaval õppivate muusikaõpetaja ning Tallinna Ülikooli lasteaiaõpetaja ja klassiõpetaja õppekaval õppivate üliõpilasteni. Üliõpilased saavad oma õpingute käigus teadmised, kuidas õpetada muusikat viisil, mis vastab tänapäeva laste ootustele ja vajadustele.

Artikkel ilmus Eesti Teaduste Akadeemia korraldataval konkursil "Teadus 3 minutiga", mille finaal toimub 19. veebruaril.

Heddi Reinsalu on Tallinna Ülikooli muusikadidaktika õppejõud ja doktorant, kes õpetab nii BFM-is kui ka haridusteaduste instituudis. Oma doktoritöös keskendub ta muusika õpetamise kunstile, uurides õppimisse kaasatust lasteaia muusikategevustes ja põhikooli I astmes. Reinsalu omab magistrikraadi muusikaõpetaja erialal ja on töötanud õpetajana nii koolis kui lasteaias. Tema kogemus muusika õppija, muusikaõpetaja ja muusikadidaktikuna annab talle mitmekülgse vaate muusika õppimisele ja õpetamisele.