Kesine väljaõpe pidurdab hoolekandesektoris uue tehnoloogia kasutuselevõttu

Digitehnoloogia kiire areng on toonud ka hoolekandesektoris kaasa mitmeid uuendusi, mis võivad parandada eakate elukvaliteeti, aidates tagada täpsemat ravihooldust ning turvalisemat keskkonda. Uue tehnoloogia laialdast kasutuselevõttu pärsivad aga eeskätt hooldustöötajate ebapiisavad digipädevused.
Maailma Terviseorganisatsioon on juhtinud tähelepanu sellele, et rahvastiku vananemine on sajandi üks suurimaid väljakutseid. Üks peamistest selle arenguga kaasnevatest probleemidest on dementsuse esinemissageduse kiire tõus, mis kasvab prognooside põhjal 2050. aastaks võrreldes praegusega kuuekordseks. Seda arvestades muutub eakate hooldamine üha keerukamaks – nende tervisemured on mitmekesisemad, elukvaliteet langeb ning hooldustöötajate roll muutub järjest tähtsamaks.
Töötajate digipädevus on üks võtmeküsimus, mis määrab, kas tehnoloogia toob kaasa reaalset kasu eakate hooldamisel. Selleks, et uued digilahendused nagu nutikad ravimidosaatorid ja turvaseadmed suudaksid aidata igapäevase hoolduse protsessides, on vajalik, et töötajad valdaksid tehnoloogia kasutamist ning mõistaksid selle potentsiaali. Paraku näitab minu uurimus, et paljude hooldustöötajate digioskused pole piisavad, et tõhusalt uusi tehnoloogiaid rakendada, mis omakorda takistab nende laialdast kasutuselevõttu.
Tehnoloogia kasutuselevõtt ja digipädevuse vajalikkus
Uues uurimuses, mis on osa minu doktoritööst, keskendun sellele, kuidas uusi tehnoloogiaid nagu nutikaid ravimidosaatoreid, kukkumis- ja liikumisandureid rakendades, saab lihtsustada eakate hooldamist ning suurendada nende turvalisust.
Näiteks eakatele ravimeid manustades on täpsus oluline mitte ainult nende tervise säilitamiseks, vaid ka haiguse edenemise pidurdamiseks. Nutikad ravimidosaatorid aitavad vähendada inimlike eksimuste ohtu ning tagavad, et ravi manustatakse õigel ajal ja õiges koguses. Samuti aitab digitehnoloogia ennetada kukkumisi ning teisi tervisemuresid, sest liikumisandurid reageerivad kohe, kui eakal inimesel on oht kukkuda.
Kuna dementsuse ja vananemisega seotud haiguste korral on eakate igapäevaelu toimetulek keerulisem, on oluline, et hooldustöötajatel oleksid mitte ainult teoreetilised teadmised digitehnoloogiatest vaid ka praktilised oskused, et neid tõhusalt kasutada. Töötajate digipädevus ei vasta kahjuks sageli nõudmistele, mida eeldab uus tehnoloogia.
Euroopas näitab uuring, et 44 protsendil täiskasvanutest puudub piisav digipädevus, ehkki 90 protsenti tuleviku töökohtadest nõuab digioskusi. Eesti ei ole erand – meie uuringud on näidanud, et paljudel täiskasvanutel ei ole vajalikke digioskusi, et kasutada kõiki uusi tehnoloogiaid, mis võiksid parandada igapäevaelu ning hooldustöötajate töökeskkonda.
Digipädevuse arendamise vajadus ja lahendused
Kuna digipädevus on igapäevaelus aina olulisem, on vaja välja arendada spetsiaalsed koolitusprogrammid, mis keskenduvad hooldustöötajate vajadustele ning aitavad neil omandada vajalikud praktilised oskused. Minu uurimuse eesmärk on välja töötada raamistik, mis toetab digitehnoloogiate tõhusat kasutuselevõttu hooldustöötajate seas.
See raamistik ei keskendu ainult tehniliste oskuste arendamisele vaid ka töötajate teadlikkuse ja enesekindluse tõstmisele. Kuna töötajad puutuvad iga päev kokku keerukate ja sageli eluohtlike olukordadega, on väga oluline, et tehnoloogia ei asendaks inimlikku hooldust vaid täiendaks seda. Robotitel ja tehisintellektil põhinevad lahendused võivad pakkuda abistavaid tööriistu, kuid need ei tohi kunagi asendada inimlikku suhtlust ja hooldust.
Siiski tuleb arvestada, et tehnoloogia kasutuselevõtt ei ole ainult positiivne. Uued tehnoloogiad võivad mõnikord tekitada töötajates tehnostressi, mis tuleneb uute tööriistade keerukusest, lisakoormusest ning vajadusest pidevalt õppida ja kohaneda. Olen oma uurimusega tuvastanud, et hooldustöötajad võivad tunda stressi ja ärevust seoses uue tehnoloogia kasutuselevõtuga, eriti kui nad ei saa piisavat koolitust ega toetust. See võib vähendada töörahulolu ning halvendada hooldusteenuste kvaliteeti.
Turvalisus ja GDPR järgimine tehnoloogia rakendamisel
Kuna digitehnoloogia toob kaasa ka isikuandmete töötlemise, on turvalisus ja üldine andmekaitse määruse (GDPR) järgimine üliolulised. Hooldustöötajate digitaalsed tööriistad, mis sisaldavad tundlikke isikuandmeid, peavad vastama kõrgetele turvameetmete ning konfidentsiaalsuse nõudmistele. Eakate andmed on sageli väga tundlikud, kuna need sisaldavad meditsiinilist teavet ja isikuandmeid, mis vajavad erilist kaitset.
Minu uurimus näitab, et hooldustöötajad pole alati andmekaitse nõuetest piisavalt teadlikud ega oska isikuandmeid turvaliselt hallata. Seetõttu on oluline, et koolitustes pöörataks suurt tähelepanu ka andmekaitse ja privaatsuse tagamisele, et tagada seadusandlike nõuete järgimine ja vältida turvarikkumisi.
Tulevikuperspektiivid ja vajaliku koolituse arendamine
Tehnoloogia areng ja digipädevuse tõstmine on aitab tagada eakatele paremat hooldust, turvalisust ja kvaliteeti. Kogu hooldustöötajate väljaõppe süsteem vajab suuremat tähelepanu ning investeeringuid, et tagada töötajatele vajalikud oskused ja pidev toetus. Minu doktoritöös pakutud raamistik, mis hõlmab praktilisi koolitusi, igapäevast tuge ja spetsialiseeritud digipädevuse arendamist. See võiks olla samm edasi, et toetada hooldustöötajaid ning soodustada tehnoloogia kasutamist.
Digipädevuste arendamine hooldustöötajate seas pole ainult tehnoloogia kasutamise küsimus, vaid ka selle mõistmine, kuidas tehnoloogia abil saab pakkuda kvaliteetsemat hooldust, turvalisemat keskkonda ning paremat töörahulolu. Samuti tuleb arvestada töötajate vaimse ja füüsilise heaoluga ning vältida tehnostressi, pakkudes neile piisavat toetust ja väljaõpet.
Loodan, et minu uurimus ja loodud raamistik aitavad kaasa sellele, et hooldustöötajad tuleksid igapäevaelus paremini toime ning pakuksid eakatele just neile vajalikku hooldust, järgides samal ajal ka kõiki seadusandlikke nõudeid.

Artikkel ilmus Eesti Teaduste Akadeemia korraldataval konkursil "Teadus 3 minutiga", mille finaal toimub 19. veebruaril.
Palmi Lahe on viimase 15 aasta jooksul töötanud nii haridustehnoloogi, IT-juhi kui ka IT- õpetajana. Ta on alati püüdnud luua kaasahaaravaid ja praktilist õpikeskkondi, kus tudengid saaksid arendada oma oskusi ja enesekindlust. Õpetamine on andnud Lahele hindamatu kogemuse keeruliste tehniliste kontseptsioonide selgitamisel ning inspireerinud teda pidevalt õppima ja kasvama.
Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa