Ilmselt pole nii mõnigi inimene ooperis käies täpselt aru saanud, millest õigupoolest lauldi, ja seetõttu rahulolematult koju läinud. See on mõistetav. Tekstiselgus teeb ooperi põnevaks, suurendab etendusest saadud naudingut ning avardab muusikas väljenduvat tähendust. Selle saavutamiseks on vaja, et kõik olulised häälikud oleks igas sõnas õigesti kuulda, kirjutab Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia doktorant-nooremteadur Veeda Kala.

Esmapilgul võib tunduda, et tegemist on probleemiga, mis puudutab ainult lauljaid. Osaliselt on ootused põhjendamatud. Uuringud näitavad, et teatud helikõrgusel on võimatu laulda täishäälikuid eristatavalt. Samas jäävad ooperilaulu sõnad arusaamatuks ka teistel juhtudel.

Tajupsühholoogiliselt on see huvitav probleem. Mind aga üllatas, et probleemi kallal töötavatest uurijatest ei olnud keegi küsinud lauljate endi käest, mis on nende kogemus ja vaatenurk. Niisiis intervjueerisin 2023. aastal 30 erineva staaži ja hääletüübiga ooperilauljat maailma eri riikidest, alates Eestist lõpetades Itaalia ja Kanadaga.

Intervjuudest selgus, et lauljad näevad tekstiselguse kindlustamiseks tegelikult kõvasti vaeva. Muu hulgas pööravad nad tähelepanu häälikute korrektsusele, teksti tähenduste mõistmisele ja õigetele rõhuasetustele. Lisaks uurivad nad laulu konteksti ja loovad laulule omapärase kunstilise tõlgenduse. Kõige lõpuks tuleb siduda tekst meloodiaga ja oma liikumisega laval.

Ooperilauljate mured ja väljakutsed on seotud seejuures ka heliloojate, libretistide, dirigentide, lavastajate, õpetajate, produtsentide, akustikute ja teadlaste tööga. Isegi kuulaja saab teha midagi selleks, et ta kuulatavast laulutekstist paremini aru saaks.

Kõik saab alguse siis kui ooper sünnib. Laulmist lihtsustab see, kui helilooja ja libretist jälgivad, et teksti ja meloodia rütmid ning rõhuasetused langeksid kokku ja seda oleks mugav laulda. Selget hääldust laulmisel saab laulja õppida ainult selliselt õpetajalt, kes on selles pädev ja oskab seda õpetada.

Lavastuse loomisel võiks lavastaja pöörata rohkem tähelepanu sellele, kas tema soovitud asendid ja kehakeel toetavad laulja sõnu. Intervjuudes tõid ooperilauljad näiteks välja, et mõnikord paluti neil laulda pikali olles või isegi kuskilt alla rippudes. Sellistes asendites on raske laulda, rääkimat sõnu selgelt välja hääldada.

Proovides peab laulja dirigendi tagasisidet väga oluliseks. Kõige paremini aitab lauljat teadmine, mida ei olnud kuulda, et laulja ise saaks otsustada, kuidas laulutehniliselt probleemi lahendada. Ooperit lauldes ei jätku aga selgele hääldusele ressurssi, kui laulja peab pingutama, et teda üle orkestri üldse kuulda oleks. Osav dirigent leiab orkestri ja lauljate häälte vahel tasakaalu.

Nii ooperi harjutamisel kui ka etendamisel mängib oma rolli ka prooviperioodi pikkus ja akustilised tingimused. Olenevalt teatri tüübist korraldab seda kas produtsent või muu taoline inimene. Tekstiselgust toetavate ruumide ja saalide olemasoluks tuleks kuulata asjatundliku akustiku nõu. Näiteks ehitati Estonia teatrisaal tegelikult sõnateatri, mitte ooperi vajadusi silmas pidades.

Praktikas jääb kahjuks selles lauljate ja teiste võtmeisikute omavahelises suhtluses nii mõndagi vajaka. Uurimuse tulemusel sündis aga eelpool loetletud ideed ja suunised, kuidas ooperite tekstiselgust parandada. Kuigi minu uurimus jäi vaid lauljate vaatenurga keskseks, uurib EMTA muusikateaduse professor Allan Vurma uurimisrühm ka teisi perspektiive.

Juba praegu on selge, et üksteisele näpuga osutamise asemel saavad tekstiselguse parandamiseks oma panuse anda kõik, kes on seotud ooperi loomise ja ettekandmisega. Väike nipp lauljatelt ooperikülastajatele on aga viia ennast kurssi ooperi süžeega enne teatrikülastust. Kui süžeest on aimdus olemas, püüab ka kõrv lihtsamini kinni, mis sõnu laulja laulis.

Artikkel ilmus Eesti Teaduste Akadeemia korraldatava konkursi "Teadus 3 minutiga" raames, mille finaal toimub 19. veebruaril.

Veeda Kala on muusikapsühholoogia uurija. Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias lõpetas ta 2018. aasta bakalaureuseõppe klaveri erialal ja 2020. aastal cum laude magistrantuuri muusikateaduses, kõrvalerialaks klaveripedagoogika. Aastatel 2020–2022 õpetas ta solfedžot, muusikalugu ja klaverit Kiili Kunstide Koolis. Alates 2022. aastast töötab Kala Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias doktorant-nooremteadurina muusikateaduse suunal.