Tavaline koolipäev tähendas mulle kui õpetajale, et minu klassist puudus iga päev keskmiselt iga kümnes õppija. Eestis, kus üld-, kutse- ja kõrgkoolides õpib ligikaudu 250 000 inimest, on seega iga päev õppetööst eemal umbes 25 000 õppijat, kirjutab Tallinna Tehnikaülikooli IT kolledži doktorant-nooremteadur Tiina Kasuk.

Saame õppeaine, klassi või kooliastme läbimiseks vajalikke teadmisi edukalt omandada, õppides kas üksi kodus või õpetaja toel. Õppimine koos klassikaaslaste ja õpetajaga loob aga lisaväärtust. Koos õppimine võib olla inspireeriv ja motiveeriv, aidates käsitletavast teemast paremini aru saada. Koolikeskkond annab lisaks teadmistele võimaluse arendada teisigi oskusi, nagu suhtlemist, eneseväljendust ja kriitilist mõtlemist.

Siinkohal tekib küsimus, kuidas saaks nautida neid hüvesid klassiruumist eemal viibiv õppija. Ulmefilmis oleks siinkohal kasu teleportatsioonist. Piisaks selleks, kui leiaksime portaali, mille kaudu kõik meile näo ja olemuse andvad osakesed väga suurel kiirusel läbi saata. Tõsi, tegu ei pruugi olla just kõige meeldivama kogemusega. Pealegi on teleporteerumine kõigest fantaasia ning isegi kui see oleks võimalik, siis haigena ei saa lihtsalt tundi kohale ilmuda, sest sellega seaksime ohtu enda ja teiste õppijate ning õpetajate tervise.

Sobivama lahendusena saame kasutada hoopis kaugosalusrobotit, mis võimaldab olla klassiruumis füüsiliselt ja sotsiaalselt kohal robot-avatari vahendusel. Tallinna Tehnikaülikooli IT-teaduskonna IT-didaktika uurimisrühmas oleme uurinud viimase kolme aasta jooksul, kuidas sellise kaugosalusroboti kasutamine aitab luua kaasavama hübriidõppe. Kümnetel Tallinna Tehnikaülikooli õppijatel oli võimalus sel uuel moel tundides osaleda juhul, kui neil polnud võimalik näiteks haiguse tõttu tundi kohale tulla.

Liitumaks tunniga kaugosalusroboti vahendusel, peame avama arvutis veebilehitseja. Seejärel sisestame õige veebilehe aadressi ning vajutame ühenduse loomiseks nuppu "ühenda". Pärast seda luuakse ühendus klassiruumis asuva kaugosalusrobotiga. Nii on võimalik kaugosalusroboti abil klassiruumis ringi liikuda, vaadata soovitud suunas ning suhelda kaasõppijate ja õpetajaga. Kaugosalusroboti juhtimiseks saab kasutada hiirt või klaviatuuri. 

Erinevalt pelgalt videosilla kaudu toimuvast hübriidõppest kaob sel viisil kahemõõtmeline "ekraanibarjäär" virtuaalse ja füüsilise õppija vahel. Kui haiguse tõttu või muul põhjusel pole võimalik füüsiliselt tundi minna, saame kaugosalusroboti vahendusel osaleda aktiivselt õppeprotsessis.

Uue tehnoloogia kasutuselevõtt klassiruumis vajab alati hoolikat kavandamist ja struktuurset lähenemist, et kõigi osapoolte õpikogemus oleks hea. Oma doktoritöös uurin, kuidas luua toetav õpikeskkond, kus oleks tagatud nii klassiruumis kui ka distantsilt osalevate õppijate ja õpetajate heaolu. Pakkudes samal ajal distantsilt õppijale kaugosalusroboti vahendusel kaasavat õpikogemust.

Viimase kolme aasta jooksul olen selleks kaardistanud õpetajate, õppejõudude ja õppijate õpikogemusi, et paremini mõista, millised on kaugosalusrobotite kasutamise eelised ja väljakutsed. Minu doktoritöösse on andnud sel viisil oma panuse 80 Eesti ja välismaa õppejõudu ja õpetajat. Kaugosalusrobotite vahendusel on osalenud õppetöös üle 50 õppija kahest Eesti ülikoolist. Lisaks on üle poole tuhande õppija viibinud tundides, kus keegi nende kaasõppijatest osales õppetöös kaugosalusrobotiga.

Tänapäeval on kaugosalusrobotid alles arendusjärgus. Veel pole päris selge, kus ja kuidas neid, sh hariduses, kõige tõhusamalt kasutada. Laiemat kasutusevõttu pärsib ka kaugosalusroboti kõrge hind, mis ei võimalda kõigil huvilistel neid endale soetada.

Seniste uuringute põhjal võib öelda, et kaugosalusrobotite kasutamine klassiruumis eeldab sobiva taristu loomist. Näiteks on vaja ühtlast põrandapinda, kergesti ümberpaigutatavat mööblit ning head internetiühendust. Sama olulised on õpilaste ja õpetajate oskuste ning teadmiste arendamine, et kaugosalusroboti kasutamine looks võimalusi juurde, mitte ei võtaks neid ära.

Kaugosalusrobotite kasutamise võimalused õppeprotsessis on paljulubavad. Need võivad aidata haiguse tõttu kõrvale jäänud õppijatel pöörduda tagasi klassiruumi. Kaugosalusrobotite kasutuselevõtt vajab aga õppeprotsessi kohandamist ning tulevaste kasutajate teadlikkuse tõstmist.

Artikkel ilmus Eesti Teaduste Akadeemia korraldataval konkursil "Teadus 3 minutiga", mille finaal toimub 19. veebruaril.

Tiina Kasuk on IT-teaduskonna doktorant-nooremteadur, kes uurib oma doktoritöö raames kaugosalusrobotite kasutamist õppetöös. Teda toetab tehnoloogiaga rikastatud õppimise (sh hübriidõppe) uurimisel varasem töökogemus multimeediaspetsialist-haridustehnoloogina. Doktoritöö raames on ta viinud läbi katseid reaalses õppeprotsessis, kaardistanud osalejate kogemust vaatluste, küsimustike, intervjuude ja fookusgrupi intervjuudega.