Eesti täiskasvanud rahvastiku tervisekäitumise 2020. aasta uuringu põhjal oli iga teine täiskasvanu hädas liigse kehakaaluga, iga neljas tarvitas alkoholi vähemalt kord nädalas ning iga viies suitsetas iga päev. Sama uuringu 2022. aasta andmete järgi olid need näitajad jäänud valdavalt samale tasemele. Ainsa erandina oli langenud igapäevasuitsetajate osakaal – 16 protsendini. Uuringu tulemused näitavad, et riskikäitumine on Eestis laialt levinud, kirjutab Tervise Arengu Instituudi nooremteadur ja Tallinna Ülikooli doktorant Galina Opikova.

Teadusuuringud kinnitavad, et inimeste käitumismustrid mõjutavad nii nende füüsilist kui ka vaimset tervist. Nii saab Eestis näiteks alkoholi liigtarbimise arvele kirjutada aastas hinnanguliselt 260 uut vähijuhtu. Samal ajal suurendab alkoholi liigtarbimine ka võimalust vaimse tervise probleemide esinemiseks.

Uuringud on lisaks näidanud, et riskikäitumise tegurid esinevad koos. Piltlikult on inimesed, kes tarvitavad liigselt alkoholi, keskmisest sagedamini ka igapäevasuitsetajad ning söövad ebatervislikumalt. Oma doktoritöös uurisin just riskikäitumise mustrite koosesinemist ehk tervisekäitumise riskiprofiile ning vaimse tervise probleemide tervisemõju.     

Seni olen analüüsinud Eesti andmete põhjal tervisekäitumise riskiprofiilide seoseid vaimse tervise probleemidega. Selle käigus leidsin, et igal teisel uuringus osalejal esines vähemalt üks vaimse tervise probleem. Seejuures esines neid sagedamini naistel ja nooremate vastajate seas. Uuringus arvestasin vaimse tervise murede hulka enesehinnangulist depressiivsust, stressi, enesetapumõtteid, depressiooni diagnoosi esinemist, unetust ning ravimite kasutust, nagu rahustid, uinutid ja antidepressantid. 

Mitmel käitumuslike riskiteguritega inimestel oli depressiivsuse, stressi, enesetapumõtete või unetuse esinemise tõenäosus 1,5 korda suurem kui tervisliku eluviisiga rühmas. Uimasteid tarvitavate vastajate võimalus kogeda kõiki vaimse tervise probleeme oli kontrollrühmast 1,5–2,5 korda suurem. Kõige suurem ehk ligi 2,5-kordne oli see vahe enesetapumõtete puhul.

Samuti kasutasid riskikäitumise gruppidesse kuuluvad inimesed suurema tõenäosusega vaimse tervise probleemidega seostatavaid ravimeid.

Tulevikus kavatsen teha täiendavaid analüüse, et uurida, millist rolli mängivad tervisekäitumise riskiprofiilid vaimse tervise probleemidest tingitud tervisemõjus, nagu elukvaliteedi languses või igapäevaelu piirangutes. Analüüsides arvestan ka sotsiaalmajanduslike teguritega. See aitab mul paremini mõista, kas ja kuidas vaimse tervise probleemidest tingitud tagajärjed erinevate käitumismustritega inimeste vahel erinevad.

Nagu igal teadusuuringul on ka minu doktoritööl nii nõrkusi kui ka tugevusi. Doktoritöö esimeses etapis leitud seosed ei luba mul väita, et tervisekäitumine mõjutab vaimse tervise probleeme ega ka vastupidist.

Lisaks lähtusin vaimse tervise probleemide mõõdikutest, mille puhul pidid inimesed ise oma enesetunnet hindama. See võib uuringu tulemusi samuti mõjutada. Teisalt kasutan enda doktoritöös andmeid esinduslikutest uuringutest, nagu Eesti täiskasvanud rahvastiku tervisekäitumise uuringust ning Eesti rahvastiku vaimse tervise uuringust.

Olen kindel, et minu doktoritöö aitab selgitada, kuidas käitumuslike mustrite koosesinemine ning vaimse tervise probleemid mõjutavad Eesti rahvastiku tervisenäitajaid ja tervisetulemeid. Need teadmised annavad põhjaliku ülevaate sellest probleemist, aitavad tulevikus paremini planeerida tervisepoliitikaid ja sekkumismeetmeid ning suunata just õigete sihtrühmadeni.

Viimane on oluline, sest kui me ei kohanda sekkumisi konkreetsete sihtrühmade jaoks, jäävad need meetmed ka ilmselt ebatõhusaks.

Artikkel ilmus Eesti Teaduste Akadeemia korraldataval konkursil "Teadus 3 minutiga", mille finaal toimub 19. veebruaril.

Galina Opikova on Tallinna Ülikooli doktorant ja Tervise Arengu Instituudi nooremteadur, kelle uurimisvaldkonnaks riskikäitumine ja vaimne tervis. Varasem kogemus Psühhiaatriakliinikumis andis talle väärtusliku ülevaate vaimse tervise olulisusest. Teaduskommunikatsioon on Opikova jaoks olulisel kohal, sest ta usub, et see aitab tõsta rahvastiku teadlikkust ja soodustab tervislikumaid valikuid

Vaata lisaks:
Reile R, Veideman T. Eesti täiskasvanud rahvastiku tervisekäitumise uuring 2020. Tallinn: Tervise Arengu Instituut; 2021. Eesti täiskasvanud rahvastiku tervisekäitumise uuring 2020 | Tervise Arengu Instituut
Reile R. Tervist toetava ja tervist kahjustava käitumise muutuvad mustrid ning täiskasvanute vaimne tervis. In: Sisak M. toimetaja. Eesti inimarengu aruanne 2023. Vaimne tervis ja heaolu. Tallinn: E-Publishing 2023, p. 135–148.

TKU20: Alkoholi tarvitamise sagedus viimase 12 kuu jooksul soo ja vanuserühma järgi. PxWeb
TKU40: Kehamassiindeksi kategooriad soo ja vanuserühma järgi. PxWeb
TKU50: Suitsetamine soo ja vanuserühma järgi. PxWeb
Alustame elanike teavitamist alkoholiga seotud vähiriskist | Tervise Arengu Instituut