Sisekaitseakadeemia Sisejulgeoleku Instituudi teaduskeskuse nooremteadur Georg-Henri Kaup keskendus oma Euroopa Ülikool-Instituudis kaitstud doktoritöös Nõukogude majanduspoliitikale aastatel 1917–1991. Ta tõlgendas seejuures Nõukogude Liidu ajalugu läbi merkantilismi prisma. Kaupi sõnul sarnanes NSVL-i riiklikult suunatud ressursipoliitika pigem klassikaliste Euroopa koloniaalimpeeriumide kui sotsialistliku riigiga.

Kaup tõdes, et Nõukogude Liitu on seni mõistetud kui läbikukkunud sotsialistlikku eksperimenti, kuid tegelikult toimis see oma olemuselt rohkem kui merkantilistlik impeerium. Ressursside väljavedu ja osade ääremaade nagu Transkaukaasia, Kesk-Aasia ja Lääne-Siberi majanduslik ekspluateerimine olid tema sõnul nõukogude majandusmudeli keskmes. Need lõid koos dogmaatiliste, kahjumlike ja reformimatute praktikatega põllumajandussektoris pinnase liidu poliitiliseks lagunemiseks. "Nõukogude Liit ei lagunenud ideoloogia, vaid ressursipõhise loogika tõttu," nentis ta.

Aastal 1920 valminud GOELRO plaani kohaselt oli Venemaa Nõukogude Föderatiivse Sotsialistliku Vabariigi elektrifitseerimine esmatähtis. Selle jaoks pidi Vene NFSV, mis kandis 1922. aastast nime Nõukogude Liit, müüma välismaale kõike, mida sai. Kõige hinnalisemaks ekspordiartikliks oli seejuures nafta, mille müük kapitalistlikesse riikidesse moodustas 1930. aastateks juba peaaegu viiendiku NSVL-i valuutatulust.

"Naftarahade eest maksti kinni nii pidevas kahjumis olnud põllumajandussektori majandamiskulud kui ka toidu import välismaalt. Naftahindade langemisel jooksis kogu see süsteem umbe," märkis Kaup. Ta lisas, et tänapäeva Venemaa kui majanduslikult ideoloogiavaba süsteem saab žongleerida vähemate pallidega. Samuti on võimalikud ohustsenaariumid Eesti julgeolekule arvatust keerulisemad.

"Venemaa ja NSVL-i kõrvutamisel ei tohiks sarnasuste otsimisse kinni jääda. Nõukogude Liidu majanduslikud nurgakivid - kolhoosi- ja sovhoosisüsteem, jaekaubanduse subsideerimine ning infrastruktuuri megaprojektid - pole tänapäeva Venemaal enam faktorid," selgitas nooremteadur.

Mõlema riigi majandusmudelid sarnanevad tema sõnul maailmaturu hindadest sõltuva nafta- ja gaasi ekspordi poolest. Ometi lõhestasid süsteemi Kaupi sõnutsi lõplikult 1980. aastate nafta hinnalangus ja rahvuslike pingete kasv.

Seejuures oli oluline roll ka Kesk-Aasia vee- ja puuvillaprojektidel, mis suurendasid regionaalseid ja rahvuslikke pingeid Vene NFSV ja Kesk-Aasia liiduvabariikide vahel. Need arengud aitasid Kauba sõnul kaasa impeeriumisiseste vastuolude kasvule nii Venemaal kui ka Balti riikides. Just viimaste rohelised ja hiiglaslike taristuprojektide vastased liikumised muutusid kiiresti impeeriumivastasteks massiliikumisteks.

Kaupi sõnul on paljud Venemaa uurijad seni panustanud 1991. aasta kordumisele ja tõlgendavad iga arengut Venemaal kui selle eelmängu. Tema doktoritöö tulemused muudavad Eesti-alase julgeolekuanalüüsi mitmekülgsemaks.