Teaduskeelel tugineb nii meie haridus kui ka eesti keel. Inglise keele pealetung Eesti ülikoolides on pannud küsima, kas eestikeelne kõrgharidus ja teadus peavad ikka vastu?

Vaatame korraks otsa arvudele. 2006/2007. õppeaastal õppis eesti keeles 86 protsenti bakalaureuseõppe üliõpilastest. Magistrantidest õppis eesti keeles 97 protsenti. 11 aastat hiljem ehk 2017/2018. õppeaastal õppis bakalaureusetudengitest eesti keeles 90 protsenti ja magistrantidest 76 protsenti. See tähendab, et bakalaureuseastmes on eestikeelse õppe osakaal kasvanud, magistris aga vähenenud.

Kuna Eestis on demograafilise olukorra tõttu jäänud tudengiealisi noori väheks, loodavad ülikoolid meelitada siia välistudengeid ja -õppejõude. Välisõppejõud toovad kaasa teistsuguseid vaatenurki ja uusi teadmisi.

Teadus on üleilmne, rahvusvaheline ja sageli ingliskeelne. See tähendab, et küllaltki kerge on omakeelsete teadusterminite väljamõtlemise asemel kasutada ingliskeelseid. Siin aga tulebki mängu eestikeelne kõrgharidus ja selle tähtsus.

Kui Eesti ülikoolides saavad bakalaureusetudengid õppida eesti keeles, tähendab see ühtlasi, et nende jaoks on eestindatud võõrkeelne teadus. Eestikeelsed kõrgkooliõpikud on sageli toeks eestikeelsetele gümnaasiumi- ja põhikooliõpikutele.

Nii on eestikeelne teadus tegelikult alus meie kooliharidusele ja meie rahva tarkusele. Keeled, mis on kasutusel teaduskeelena, ei erine mitte ainult sõnavara, vaid ka grammatika poolest nendest keeltest, mida teaduses ei kasutata.

Suur osa teadusest jääb ka tulevikus rahvusvaheliseks ning inglise, hispaania või prantsuse keelseks. Kuid Eesti jaoks on oluline leida tasakaal kahe äärmuse vahel.

Eestikeelse kõrghariduse ja teaduse kohta valmis 2018. aastal raport "Õppekeel Eesti kõrghariduses".

Eesti keele, sh kui kõrghariduskeele arengust on sisuka ülevaate teinud Akadeemik Karl Pajusalu Postimehes: "Akadeemik Karl Pajusalu essee: eesti keele aeg".

"Kust sa tead?" on algatus, mille eesmärk on juhtida tähelepanu tõenduspõhiste otsuste vajalikkusele.

Kampaania peaeesmärk on Riigikogu valimisaastal tõsta rohkem kui varem esile teaduspõhiseid fakte, kui peetakse debatte poliitiliste ettepanekute üle ja seeläbi muuta valmiskampaania targemaks.

Kampaania abil soovivad osapooled levitada teadmist, et:

• faktidel, tõenditel/põhjendustel ja teaduspõhisel teadmisel on enesestmõistetav osa otsuste tegemisel;
• teadus on parim vahend, mis meil maailma uurimiseks ja edendamiseks on;
• teadus on eeltingimus inimkonna ees seisvate suurte ühiskondlike probleemide lahendamiseks.

Kampaania käigus julgustame inimesi rohkem ja julgemat poliitikutelt küsima, millele toetuvad oma otsuste tegemisel ehk millisele tõendusmaterjalile toetuvad.

Rääkige kaasa kasutades teemasilti #KustSaTead