Hirmul sisserändajate ees on suured silmad. Euroopa Sotsiaaluuringu andmetel arvab 29 protsenti Eesti elanikest, et sisserändajad pigem võtavad töökohti ära. 40 protsenti leiab aga, et sisserändajad pigem loovad töökohti juurde. 31 protsenti ei kaldu kummagi arvamuse suunas.

Paljudes riikides peavad töötud sisserändajate mõju tööturule negatiivsemaks kui töötavad inimesed. Näiteks Saksamaal, Soomes, Prantsusmaal ja Suurbritannias on sisserändajatest ja töökohtade äravõtmisest töötud ja töötavad inimesed erineval arvamusel.

Lugu on aga teisiti Portugalis, Rootsis ja Eestis. Meil on töötud ja töötavad inimesed sisserändajate ja töö äravõtmise osas samal arvamusel.  

Olgu arvamusega kuidas on, 2018. aastal registreeris Eestisse elama üle 13 000 uue inimese. 2018. aastal andis Eesti rahvusvahelise kaitse 31 sisserändajale, neist 18 olid pagulased. Sisserändajaks peetakse inimest, kes rändab vabatahtlikult riiki kas tööle, pere taasühinemise tõttu või õpingutele. Varjupaigataotleja ja ole sisserändaja, tema ei rända vabatahtlikult.

Eestis oli 2018. aasta lõpul mõnes valdkonnas vabu töökohti oluliselt rohkem kui töötuid inimesi.

"Kust sa tead?" on algatus, mille eesmärk on juhtida tähelepanu tõenduspõhiste otsuste vajalikkusele.

Kampaania peaeesmärk on Riigikogu valimisaastal tõsta rohkem kui varem esile teaduspõhiseid fakte, kui peetakse debatte poliitiliste ettepanekute üle ja seeläbi muuta valmiskampaania targemaks.

Kampaania abil soovivad osapooled levitada teadmist, et:

• faktidel, tõenditel/põhjendustel ja teaduspõhisel teadmisel on enesestmõistetav osa otsuste tegemisel;
• teadus on parim vahend, mis meil maailma uurimiseks ja edendamiseks on;
• teadus on eeltingimus inimkonna ees seisvate suurte ühiskondlike probleemide lahendamiseks.

Kampaania käigus julgustame inimesi rohkem ja julgemat poliitikutelt küsima, millele toetuvad oma otsuste tegemisel ehk millisele tõendusmaterjalile toetuvad.

Rääkige kaasa kasutades teemasilti #KustSaTead