Kust sa tead? | Triibulised nimekirjad toovad rohkem naisi parlamenti ({{commentsTotal}})

Foto: ERR

Kui valimisnimekirjades on naisi ja mehi võrdselt, siis kas ka parlamendis on naisi rohkem? ERR Novaator palus algatuse "Kust sa tead?" raames seda politoloogidel selgitada ja tegi sellest animatsiooni.

Triibulised nimekirjad tähendavad seda, et erakondade valimisnimekirjades on nais- ja meeskandidaadid vahelduvas järgnevuses nagu sebratriibud. Siinkohal tuleb rõhutada, et valija on oma otsuses vaba ja nimekirja järjestus mõjutab Eesti valimissüsteemi puhul võrdlemisi vähe seda, kes lõpptulemusena riigikokku valituks osutub. Määravaks saab ikkagi see kui palju kandidaat hääli kogub.

Senised kogemused näitavad, et valijad (ka naised ise) eelistavad meeskandiaate naiskandidaatidele. Seega ei taga triibulised nimekirjad automaatselt naiste ja meeste võrdset esindatust tulevases esinduskogus.

Ometi ei tähenda see, et triibulistel nimekirjadel mingit mõju poleks. Kui valijale anda senisest rohkem ette naiskandaate, siis on ka väike tõenäosus, et naisi saab rohkem riigikokku.

Enamikus Euroopa riikidest on triibuliste nimekirjade kasutamine erakondade vaba valik. Mõni erakond kasutab neid, mõni mitte. Reeglina suhtuvad sebranimekirjadesse soosivamalt vasakpoolsed ja vasakliberaalsed erakonnad, nagu rohelised ja sotsiaaldemokraadid, samas konservatiivsed parteid on reeglina tõrjuvamal positsioonil.

Üksikutes Euroopa riikides, nagu Prantsusmaa, on sooliselt tasakaalustatud nimekirjade esitamine tehtud kohustuslikuks kõigile kandideerivatele erakondadele. Ja mis on selle tulemus?

Kohalikul tasandil on sellel isegi olnud mõju ning naisi ongi rohkem valitud linna- ja vallavolikogudesse. Riigi tasandil on naiste esindatus parlamendis samuti järjepidevalt kasvanud. Ometi on muutused polnud pigem järk-järgulised, mitte plahvatuslikud. Suurem läbimurre toimuski alles viimastel valimistel, kus juba ligi 40% parlamendisaadikutest on naised, kuid seda suuresti tänu Emmanuel Macroni uuele liikumisele En Marche, mis naiste ja meeste võrdsele esindatusele eraldi tähelepanu pööras.

Seega triibulised nimekirjad toovad parlamenti rohkem naisi, kui järjest enam erakondi neid kasutab, kuid muutus on pikaajaline ning märgatavat nihet naiste kasuks näeme tõenäoliselt alles mõne kümnendi pärast.

Ometi, kui naiste vähest esindatust poliitikas peetakse probleemiks, siis kusagilt tuleb alustada ja triibulised nimekirjad pole selleks sugugi halb meede, isegi kui positiivsed tulemused lasevad end võrdlemisi kaua oodata.  


"Kust sa tead?" on algatus, mille eesmärk on juhtida tähelepanu tõenduspõhiste otsuste vajalikkusele.

Kampaania peaeesmärk on Riigikogu valimisaastal tõsta rohkem kui varem esile teaduspõhiseid fakte, kui peetakse debatte poliitiliste ettepanekute üle ja seeläbi muuta valmiskampaania targemaks.

Kampaania abil soovivad osapooled levitada teadmist, et:

  • faktidel, tõenditel/põhjendustel ja teaduspõhisel teadmisel on enesestmõistetav osa otsuste tegemisel;
  • teadus on parim vahend, mis meil maailma uurimiseks ja edendamiseks on;
  • teadus on eeltingimus inimkonna ees seisvate suurte ühiskondlike probleemide lahendamiseks.

Kampaania käigus julgustame inimesi rohkem ja julgemat poliitikutelt küsima, millele toetuvad oma otsuste tegemisel ehk millisele tõendusmaterjalile toetuvad.

Rääkige kaasa kasutades teemasilti #KustSaTead

Toimetaja: Marju Himma



Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: