Eesti majanduse kasvu pidurdab tööjõupuudus ning iga-aastane sisserände kvoot piirab töötamiseks elamislubade väljaandmist. Samal ajal on õppimine töö- ja pererände kõrval kolmas suurim rändekanal Eestisse.

Paljud Euroopa Liidu liikmesriigid pingutavad, et rakendada välistudengid pärast kõrgkooliõpingute lõppu enda tööturul. Nad teevad seda sest see on odav ja mugav. Erinevalt töötajatest, keda tuleb alles riiki tuua, on välistudengid:

• juba kohapael olemas;
• nende hariduse tunnustamisega pole probleeme;
• lisaks on välistudengite ootused kohalikule töökultuurile ja -tasule pigem realistlikud;
• nad on õpingute käigus kuluurišoki juba üle elanud, ehk omandanud mõnel määral ka kohalikku keelt.

Terves läänemaailmas, nii ka Eestis sünnitatakse vähe lapsi ja elatakse üha kauem. Tööd tegevate inimeste osakaal võrreldes pensionäridega kasvab. Selline rahvastikupüramiid on jätkusuutmatu. Osaks lahendustest peetakse tarka sisserändepoliitikat – sellist, mis avab riigi noortele, haritud inimestele, kes võiks kasvatada majandust ning suuremate probleemideta lõimuda. Üheks selliseks grupiks on välistudengid.

Muudame välistudengi töötajaks – Hollandi lähenemine

Kui pärast kõrgkooli lõpetamist jääb Hollandisse 42% välismaalastest, kes seal kraadi said, siis meie kõrgkoolide välisvilistlastest jääb Eestisse umbes 26%. Vahe on osaliselt seostatav Hollandi strateegilise lähenemisega välistudengitele kui olulisele tööjõuressursile.

Hollandis teevad kõrgkoolid, tööandjad, kohalikud omavalitsused, keskvalitsuse asutused strateegilist koostööd, mis algab välistudengite aktiivsest värbamisest just neile õppekavadele, mis valmistavad ette Hollandis vajakajäävaid spetsialiste. Sellele sihtrühmale suunatakse aktiivselt stipendiume, keeleõpet ja kohanemistuge.

Neile pakutakse õpingute ajal küllaga praktikavõimalusi kohalikes ettevõtettes ning õpingute lõpufaasis tööalast nõustamist. Ringi lõpetab Hollandist lahkunud välisvilistlaste kursis hoidmine tööpakkumistega Hollandis - et neile tagasitee lahti hoida.

Hollandi kõrghariduse rahvusvahelistumise riikliku institutsiooni NUFFIC hinnangul panustavad välistudengid Hollandi eelarvesse 1,57 miljardit eurot aastas. Suuremad kulud on toodete ja teenuste tarbimine ning õppemaksud. Sellesse summasse ei arvutatud asjaolu, et välistalentide rohkus meelitab rahvusvahelisi ettevõtteid Hollandisse. 

Eesti valik

Kui Eesti leiab samamoodi, et rohkem meie kõrgkloolide diplomitega välismaalasi võiks jääda Eesti majandust kasvatama ei piisa sellest, et viimastel aastel on Eesti seadusandlus muudetud väga soodsaks tudengite riiki sisenemiseks, juba õpingute ajal Eestis töötamiseks ning õpingute lõppedes siia tööle jäämiseks.

Seadusmuudatustega käsikäes võiks Eestigi arendada mitmepoolset strateegilist koostööd välistudengite ja -vilistlaste hõivamiseks siinsele tööturule. See sisaldaks erinevate ametiasutuste läbimõeldud ja kooskõlalist tegutsemist  välismaalt "õigete" tudengite värbamisel, praktika korraldamisel ning välisvilistlatse tööellu kohanemise toetamisel.

Muu hulgas on oluline, et Eesti kõrgkoolid õpetaks inglisekeelsetel õppekavadel õppijatele eesti keele nii selgeks, et noored saavad siin tööle asuda. Samuti näitavad uuringud, et paranemisruumi on Eesti tööandjate valmisolekul välismaalasi värvata.

Lõppeks – haritud noortele on kogu maailm valla. Nad ei jää tõrjuvasse keskkonda. Seega sõltub iga eestimaalase suhtumises, kas välistudeng tunneb end siin hästi ja kaalub elamist ja töötamist Eestis või läheb mõnd muud majandust kasvatama.

Rohkem infot välistudengite värbamisest Eestisse ja nende siin hoidmise ja rakendamise meetmetest leiab uuringust "Rahvusvaheliste tudengite meelitamine ja hoidmine Euroopa Liidus" Eesti raport.

Osale ka Põhja- ja Baltimaade rändekonverentsil "Haridus ja lõimumine", 29. märtsil KUMUs, kus arutatakse mh ELi liikmesriikide, Euroopa linnade ja rahvusvaheliste ettevõtete strateegiaid, õppetunde ja plaane seoses välistudengitega.