Uuring: millest tulenevad eelarvamused moslemitest sisserändajate suhtes? ({{contentCtrl.commentsTotal}})

EKRE pikett ränderaamistiku vastu Stenbocki maja ees
EKRE pikett ränderaamistiku vastu Stenbocki maja ees Autor/allikas: Priit Mürk/ERR

Aktiivne sisseränne Euroopasse tekitab kohalike kodanike seas tihtipeale vastakaid tundeid. Millised tegurid mõjutavad eelarvamusi sisserändavate moslemite osas, uuris Tartu Ülikooli andmeuuringute vanemteadur Anu Masso.

Riigi tasandi näitajad

Teadustöös võttis Masso koos Saksa teadlaste, Elmar Schlüteri ja Eldad Davidoviga aluseks Euroopa Sotsiaaluuringu 2014. aasta andmed. Uuringus kasutati meetodit, mis võimaldab selgitada hoiakuid sisserändajate suhtes, arvestades samal ajal nii indiviidi-tasandi mõjuteguritega (nt sugu, vanus) kui ka riikide makro-tasandi teguritega (nt moslemite arv riigis). Tulemused näitavad, et eelarvamusi mõjutavad riigi moslemikogukonna suurus, immigratsioonipoliitiika ja üldine hoiak erinevate religioonide suhtes.

Selgus, et riigi moslemikogukonna suurus vähendab eelarvamusi – mida suurem on kogukond, seda vähem on eelarvamusi. Samuti mõjutab sisserändajate suhtes eelarvamusi riigi üldine immigratsioonipoliitika – mida liberaalsem poliitika, seda vähem eelarvamusi. Siin on küll vaieldav, kas enne on eelarvamused või immigratsioonipoliitika, aga seos on nende vahel olemas. Samuti toovad uurijad mõjutegurina välja üldise hoiaku religioonide suhtes – mida avatum on riik eri religioonide suhtes, seda vähem on ka eelarvamusi.

Meedia mõju

Uuringu käigus tegeleti ka meedia mõju analüüsimisega. Selgus, et indiviidi tasandil on suurem TV-uudiste jälgimine nõrgalt seotud eelarvamuste suurenemisega. Samas polnud negatiivsed hoiakud seotud moslemitest immigrantide negatiivse meediapresentatsiooniga konkreetse riigi ajalehtedes. Seega ei saa väita, et meedia suudaks luua eelarvamusi teistest regioonidest pärit inimeste osas.

Eesti kontekst

Uuringu tulemused on huvipakkuvad tänases Eesti kontekstis, kus sisserändevastane erakond Eesti Konservatiivne Rahvaerakond (EKRE) on väga populaarne. Kinnitust sai nn etnilise ohu hüpotees – Eestist väljaspool elavate e-valijatele häälte minek EKRE-le viitab sellele, et välismaal elamise kogemus ja isiklik kogemus eri etniliste rühmadega suurendab ohustatuse tunnet. Tekib hirm, et sisserändajad võtavad ära etniliste eestlaste ressursid.

Selliseid valimistulemusi võib selgitada majandusliku deprivatsiooni tunne. See tähendab, et Eestist majanduslikel põhjustel lahkunud võivad enam tunda konkurentsi rahaliste ressursside osas. See omakorda võib viia negatiivsete hoiakuteni sisserändajate suhtes.

Kokkuvõttes näitavad uuringu tulemused, et just kontekstuaalsed faktorid nagu moslemikogukonna suurus, immigratsioonipoliitikad ja riigi toetus religiooni suhtes on olulised eelarvamuste kujunemisel moslemitest sisserändajate suhtes. Nagu uuringu autorid rõhutavad: "Need tegurid ei välista üksteist, vaid pigem toimivad üksteist täiendaval viisil". Selliselt pakub läbiviidud uuring unikaalse võimaluse selgitamaks pingeid etniliste rühmade vahel ning leidmaks lahendusi sotsiaalse sidususe tagamiseks.

Anu Masso on Tartu Ülikooli ühiskonnateaduste instituudi andmeuuringute vanemteadur ja Tallinna Tehnikaülikooli Ragnar Nurkse innovatsiooni ja valitsemise instituudis kaasprofessor. Uuringu läbiviimise ajal oli ta Zürichi Tehnikaülikoolis teadur Marie Curie projekti raames.

Toimetaja: Randel Kreitsberg, Tartu Ülikool

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: