"Ütleme nii, et tänaval kõndimine on mürgisem kui lõhnaküünla põletamine, eriti kui meil on hästi ventileeritud ruum," ütles Kooli saates "Terevisioon". Kitsukeses tualettruumis võib küünlast erituvate ainete kogus tõesti lubatud piire ületada, ent näiteks elutoas doktorandi sõnul küünla mürgisuse pärast muretsema ei pea.

Lõhnaküünlaid soovitas Kooli vältida neil, kellel küünlas kasutatud lõhnaained põhjustavad allergilise reaktsiooni. "(Lõhnaained) võivad reaktsiooni tekitada, aga see ei tähenda, et kõigil tekitavad," osutas ta inimeste erinevale tundlikkusele.

Polettidelt leiab väga erineva hinnaga lõhnaküünlaid. Kooli sõnul määrab küünla hinna eeskätt selle tooraine: kütuse kõrvalsaadus parafiin või mõni taimset päritolu vaha. "Parafiin on tihtilugu pigem odavam ja rapsivahast küünal pigem kallim. Sojavahast küünlad on natuke soodsamad kui rapsivahast," võrdles doktorant. Kui pakendil pole küünla toorainet kirjas, tasub tema sõnul eeldada, et küünal on parafiinist.

Soja- või rapsivast küünlad põlevad Kooli sõnul parafiinküünaldest pigem kauem. "Selles, mis sealt põlemise käigus välja tuleb, kui meil on lõhnastamata küünal, tegelikult väga palju vahet pole: kõrvalproduktid on täpselt samad," märkis ta.

Hinna ja tooraine kõrval erinevad küünlad veel oma lõhna ja selle intensiivsuse poolest. See sõltub Anni Kooli sõnul lisatud lõhnaaine kontsentratsioonist ja sellest, kas kasutatud on eeterlikke õlisid. "Tsitruselõhnaline eeterlik õli on ikka sama tavaline orgaaniline molekul. Lihtsalt eeterlikes õlides on see vahel kombinatsioon erinevatest molekulidest. Neid ei pea kartma," selgitas ta. Sama kehtib Kooli sõnul kaanelikoores leiduva kaneel-aldehüüdi kohta, mis samuti sageli küünaldele jõululõhna annab.