Koroonast viidud lõhnataju aitab taastada kodune lõhnateraapia

$content['photos'][0]['caption'.lang::suffix($GLOBALS['category']['lang'])]?>
Traditsioonilises lõhnatrennis kasutatakse nelja aroomi: nelki (vürts), roosi, sidrunit ja eukalüpti. Autor/allikas: ProFlowers/Flickr (CC BY 2.0)

Kui praegu haaravad paljud COVID-19 läbipõdemise järel lõhnataju kaotanud inimesed steroidide järele, siis värskes ülevaateuuringus soovitab rahvusvaheline teadlasrühm lõhataju taastamiseks hoopis oma nina erinevate lõhnadega uuesti harjutada.

Ehkki kodune nina lõhnatreening võib võtta aega mitu kuud, ei kaasne sellega soovimatuid kõrvaltoimeid. Täpsemalt soovitavad teadlased kaks korda päevas nuusutada vähemalt nelja erinevat aroomi, sest see võib aidata viirusest räsitud lõhnameelel rutem ja täielikumalt taastuda, vahendab ScienceAlert.

Traditsioonilises lõhnatrennis kasutatakse nelja aroomi: nelki (vürts), roosi, sidrunit ja eukalüpti. Samas pole tegelikult vahet, millised lõhnad keegi valib. Abi võib olla just inimesele tuttavatele lõhnadest, nagu lõhnaõlidest, sidrunikoortest, vanillist või jahvatatud kohvist. Nende nuusutamise ajal tasuks inimesel meenutada iga lõhnaga seotud mälestusi. Parima tulemuse saamiseks soovitatakse nelja trennilõhna iga 12 nädala tagant vahetada.

Uurijate soovitus valida just lõhnatrenn põhineb eelnevatele uuiringutele toetuval süsteemsel ülevaatel. Töörühm jõudis järeldusele, et COVID-19-st tingitud lõhnataju kaotust ei tuleks ravida esmajoones korikosteroidikuuriga. Viimaseid kirjutatakse tavaliselt välja patsientidele, keda vaevab ninakinnisus või -põletik. Kuna COVID-19-ga seotud lõhnatundetus tekib muudel põhjustel, ei pruugi kortikosteroidid uurijate hinnangul siin aidata.

Lõhnatreening on nende sõnul aga praegu ainus tõendatud viis, kuidas viiruse röövitud lõhnameel tagasi saada. Autorid soovitavad tungivalt kaaluda esimese ravimeetmena just lõhnatrenni. Meetodil pole nende sõnul teadaolevaid kõrvaltoimeid. Samuti on lõhnatrenn suhteliselt odav. 

Kuna steroidide ja lõhnatreeningu mõju on raske võrdlevalt uurida, pole taolisi mõju-uuringuid tehtud. Küll aga on süsteemselt kõrvutatud erinevaid viirusejärgseid ravimeetodeid, sealhulgas lõhnatrenni, steroide, teemateraapiaid, suukaudseid ravimeid ja akupunktuuri. Selles võrdluses leiti, et praguste tõendite järgi peaks lõhnakao vastu soovitama eeskätt lõhnatrenni.

Lõhnatreening pole iseenesest aga mingi uus meetod. Seda on edukalt kasutatud muudele nakkushaigustele järgnenud haistmisvaevuste raviks. Nüüd võib lõhnatrenni vaja minna rohkematel inimestel kui iial varem, sest ehkki koroonahaigetest kurdab lõhnakao üle umbes 60 protsenti inimesi, ei taastu lõhnameel umbes kümnel protsendil ka kuid hiljem.

Enamikul inimestest paistab lõhnakadu aja möödudes taastuvat ja lõhnatrennil võib siin olla oma osa. Selle aasta algul tehti uuring 1363 koroonapatsiendiga, kelle lõhnameel oli viiruse tõttu halvenenud. Uuringu autorid leidsid, et 95 protsendil patsientidest taastus lõhnataju kuue kuu järel. Kõigile neile patsientidele soovitati iga päev kodus kaks lõhnatrenni sessiooni teha, ehkki pole teada, kui paljud soovitust päriselt järgisid.

Kuigi lõhnataju raviks kaalutakse ka kortikosteroide, pole see raviviis päris ohutu. Steroidide manustamise järel võivad inimesel tekkida vedelikupeetus, kõrge vererõhk ja meeleoluhäired. Lisaks pole steroidide toime kohta veel kindlaid tõendeid. Osa juhtumiuuringuid viitab, et steroididest on abi, kuid seni pole kontrollitud, kas need inimesed oleks ka ise ajas paranenud. Niisiis ei soovita uue uuringu autorid steroide enne, kui nendega pole tehtud juhuslikustatud katseid.

Ida-Anglia Ülikooli teaduri Carl Philpotti sõnul on trenni eesmärk on taastada lõhnameel neuroplastilisuse abil ehk aju võimet luua uusi seoseid ja hakata kasutama vigastuse korral teisi närvivõrgustikke. Kuna taastumine võtab aega, ei pruugi kõik paraneda sama kiiresti. Näiteks võivad rohkem aega vajada eakad, kellel on juba eos vähem lõhna tajumiseks kasutavaid retseptoreid.

 Artikkel ilmus ajakirjas International Forum of Allergy & Rhinology

Toimetaja: Airika Harrik

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: