Uuringus määratleti hulgihaigestumust kui vähemalt kahe kroonilise haiguse esinemist. "Hulgihaigestumuse eripära on, et patsientidel on halvem elukvaliteet, psühholoogiline stress, pikemad haiglaravi perioodid, rohkem operatsioonijärgseid tüsistusi, suuremad raviarved ja suurem suremus," ütles uuringu juhtautor, Tartu Ülikooli rahvatervishoiu kaasprofessor Mikk Jürisson. Tervishoiusüsteemile on sellised patsiendid Jürissoni sõnul suur koormus, kuna nad vajavad mitmekülgset lähenemist.

Uuringus analüüsiti 55 kroonilise seisundi levimusandmeid aastatel 2015–2017. Selgus, et pea pooltel ehk 49,1 protsendil Eesti inimestest oli vähemalt üks krooniline haigus ja ligi kolmandikul ehk 30,1 protsendil vähemalt kaks. "Naistel oli hulgihaigestumust pisut enam kui meestel: kui naistest kannatas selle all iga kolmas, siis meestest iga neljas," sõnas Jürisson.

Haiguste arv ja hulgihaigustega inimeste osakaal suureneb vanuse kasvades. Noorimas vanuserühmas ehk kuni 24-aastaste seas on hulgihaigestumust 2,4 protsendil. Samas vanimas rühmas ehk üle 85-aastaste seas on seda 80 protsendil.

Igal kaheteistkümnendal Eesti inimesel on viis või enam kroonilist haigust. Hulgihaigestumus on pooltel 60-aastastel ja kolmveerandil 75-aastastest inimestest. Kõige sagedasem krooniline haigus on kõrgvererõhktõbi, mida esineb neljandikul rahvastikust. Sellele järgnevad krooniline valu 12,4 protsendil ja liigesepõletikud 7,7 protsendil rahvastikust.

Uuringu ühe autori, peremeditsiini professori Ruth Kalda sõnul saab uuringu tulemuste alusel järeldada, et krooniliste haiguste ja hulgihaigestumuse koormus Eestis on suur ning suureneb vanusega.

"Võrreldes Lääne-Euroopaga on nii kroonilisi haigusi kui ka hulgihaigestumust Ida-Euroopas ja Eestiski rohkem," ütles Kalda. "Samuti on oluline leid see, et kõrgvererõhktõbi on sageli esinev tervisehäire, mis on seotud teiste südame ja muude haigustega. Selle ennetus on teostatav ja rahvatervise kontekstis väga aktuaalne."

Krooniliste haiguste ja hulgihaigestumuse levimuse läbilõikeline uuring tehti Eesti Haigekassa andmete põhjal. Üks uuringu autoritest, epidemioloogia kaasprofessor Katrin Lang ütles, et haigekassa andmestik on selliseks uuringuks väga sobilik, sest andmed on hea kvaliteediga ning hõlmavad 95 protsenti rahvastikust. "Ka mujal Ida- ja Põhja-Euroopa riikides on seni tehtud väga vähe sedalaadi uuringuid, kuid vananevat rahvastikku ja tervishoiusüsteemi ülekoormust arvestades on see teave väärtuslik," osutas ta.

Artikkel "Krooniliste haiguste ja hulgihaigestumise levimus Eestis: rahvastikupõhine läbilõikeuuring" ilmus ajakirjas BMJ Open.