Magneesiumi aatomeid on meie ümber ja meie sees tegelikult päris palju, aga see magneesiumi aatomi tuum, mille valmistasid Yu Jin Hiinast Pekingi Ülikoolist ja ta kolleegid, on eriline oma kerguse poolest.

Magneesiumi aatomi tuumas on alati täpselt 12 prootonit, kuid neutronite arv võib olla mitmesugune. Kõige levinum on magneesium, mille aatomi tuumas on neutroneidki 12. Varem on õnnestunud laboris saada ka seitsme neutroniga magneesiumi.

Nüüd aga said teadlased Ameerika Ühendriikides Michigani Osariigiülikooli tsüklotronis ainult kuue neutroniga magneesiumi aatomituumi.

Kuna tuumad, milles prootonite ja neutronite arv on väga erinevad, ei taha hästi koos püsida, pole ka imestada, et teadlaste loodud kerge magneesiumi tuumad lagunesid laiali isegi enne, kui teadlased jõudsid neid otseselt mõõta. Õnneks said teadlased jaole tuumade laguproduktidele.

Oma katses võtsid nad kõigepealt tavalisi, 12 neutroniga magneesiumi tuumi, kiirendasid neid poole valguse kiiruseni ja lasid siis põrgata berülliumilehega.

Berülliumi tuumadega suurel kiirusel kokku põrgates kaotasid magneesiumi tuumad neutroneid. Selleks, et neutroneid veelgi maha võtta, asetasid teadlased berülliumilehe läbinud magneesiumi tuumadele ette teisegi berülliumilehe, millesse siis nad samuti suurel kiirusel kihutasid.

Kokkupõrkes teises berülliumilehes tekkiski, nagu teadlased nüüd ajakirjas Physical Review Letters tõdevad, muu hulgas juba kuue neutroniga magneesiumi tuumi – teaduslikuma nimetusega isotoopi magneesium-18.

Kuigi need tuumad lagunesid veel enne, kui olid jõudnud õhukesest berülliumilehest väljagi lennata, said teadlased nende lühiajalisest olemasolust teada hapniku tuumade ja üksikute prootonite järgi, mida neil õnnestus registreerida.

Magneesium-18 tuumadest oli nimelt oodata, et nad heidavad endast välja prootoneid ning muutuvad esmalt neooni, siis aga juba hapniku tuumadeks.

Uusi seninägematuid aatomituumatüüpe ehk isotoope ei loo teadlased mitte ainult puhtast mängulustist ja rekordijanust, vaid ka selleks, et muu hulgas paremini mõista, kuidas aatomituumad on tähtede sees üleüldse tekkinud.

Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmaspäevast reedeni ca kell 8.35 ja laupäeval ca kell 8.25.