Sellisele leiule viitab nii äsjakoorunud kui ka täiskasvanud pterosauruste kivistunud tiivaluude uus eritelu, vahendab Science News.

Leid on huvitav, sest kaasaegsete lindude seas selline koorumisejärgne lennuvõimekus puudub. Ühe erandiga. Nimelt selleks suuteline vaid Indoneesia Sulawesi saarel elav kanalaadne maleo lind.

Maleo oskus kohe pärast koorumist õhku tõusta aitab tal vältida kinni napsamist mitmesuguste saarel elavate kiskjate poolt, alates sisalikust ja lõpetades püütoniga.

Tulles aga tagasi pterosauruste juurde peab mainima, et need iidsed lendavad roomajad elasid dinosauruste kõrval triiaseajastust kriidiajastuni, 228–66 miljonit aastat tagasi.

Teadlased teavad pterosauruste varajasest elust siiski veel vähe. Näiteks on teadmata, kas imikueas loomad suutsid juba ka ise aktiivselt tiibadega rapsida või oskasid nad vaid õhus heljuda. Viimane tähendab, et nad jäid siiski teatud ajaks vanemliku hoole alla.

Hiljutised avastused, nagu näiteks embrüonaalse pterosauruse tiibadelt lennumembraanide leidmine, viitavad aina enam aga sellele, et iidsed roomajad olid juba varasest east iseseisvad.

Teadlased tegid avastuse, uurides lähemalt pterosauruste luid. Inglismaa Southamptoni Ülikooli kivististeuurijad võrdlesid kivistunud pterosauruste embrüote ja noorloomade tiibasid täiskasvanute omadega. Uurijad eritlesid nii tiibade siruulatust, tiivaluude tugevust kui ka seda, kui suurt koormust nad võisid kanda.

Eeskätt huvitas teadlasi pterosauruste õlavarreluu, mis pakub põhiteavet selle kohta, kas loom oli võimeline maast lahti saama või mitte.

Tuli välja, et äsjakoorunud sauruste õlavarreluud olid üllatavalt tugevamad kui paljudel täiskasvanutel. Äsjakoorunud pterosaurustel olid ka lühemad ja laiemad tiivad kui täiskasvanutel. See viitabki sellele, et nad võisid olla suutelised muutma nobedalt nii suunda kui ka kiirust ning ehk isegi lennata pikki vahemaid.

Uurimus ilmus teadusajakirjas Scientific Reports.

Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmaspäevast reedeni ca kell 8.35 ja laupäeval ca kell 8.25.