Legend, kuidas muidu ilmalikest naudingutest rõõmu tundnud seltskondlikust tudengist munk sai, on järgmine. Läinud kord Luther ülikoolist jalgsi kodu poole. Tee oli pikk ja ühtäkki jäi ta ränga äikesetormi kätte. Luther pöördus endale tuttavaima pühaku, kaevurite kaitsja Anna poole ning ütles: "Kui sa mind sellest tormist eluga päästad, lähen kloostrisse." Luther pääses. Ja pidas oma sõna.

Saksa täpsusega munga kohustusi täitvast Lutherist sai kiirelt väga vaga, kohusetundlik ja ülikõhn noormees. Ta palvetas 3–4 tundi päevas, paastus enam kui poole aastast ehk sõi vaid ühe toidukorra päevas. Luther kurtis, et kirikus on külm palvetada, kuid kannatas ebamugavused ära.

Lutheri linnad: kaardil olevad videod kirjeldavad Lutheri jaoks olulisi linnu. Klõpsa videokasti alumisel paremal nurkade ikoonil, et vaadata videot täisekraanil. Liigu ka asukohamärkidel, et näha linna kohta rohkem infot.

Need 95 teesi, millest reformatsiooni ja Martin Lutheriga seoses räägime, ei olnud esimesed Lutheri ideed katoliku kiriku reformimiseks, samuti polnud Luther esimene, kes taoliste mõtetega välja tuli.

Umbes sajand varem rääkis ka Tšehhi vaimulik Jan Hus, et patulunastuskirjade ehk indulgentside müük ei ole ristiusu õpetusele sobilik ning et sakramentide saamiseks ei peaks inimene maksma. Lutheriga sarnaselt teatas ta, et usulise tõe ainuke kriteerium on piibel. Hus kuulutati ketseriks ning ta põletati tuleriidal. Tagantjärele on keeruline hinnata, miks Martin Lutherit sarnane saatus ei tabanud.

Tõenäoliselt olid ajad lihtsalt niivõrd palju muutunud. Teine oli ka keskkond, kus Lutheri uuendusideed levima hakkasid. 16. sajandi Saksamaa oli väga killustunud – puudus ühtne keskvõim, aadel kaotas oma tähtsust ja talupoegade seas kasvas rahulolematus. 1524–1526 puhkes väga verine Saksa talupoegade sõda. "Luther kutsus üles röövellikke talupoegi maha suruma ja hukkama. Hiljem kirjutas ta ühes kirjas siiski, et saksa talupoegade veri on ka tema kätel," sõnas Kivimäe.

Ajaloolase sõnul on praeguse aja ja 500 aasta taguse perioodi puhul märgata huvitavaid sarnasusi. "Näen kummalisi paralleele, mis tulevad 16. sajandist. Neist kirjutati saksakeelsetes allikates, aga ka Liivimaal ja Tallinnas: esiteks Türgi hädaoht ja ka vene hädaoht," rääkis Kivimäe. Toona laienes Osmani impeerium, mis tungis peale Ungarisse. Luther kirjutab türklaste vastu.

"Vähe sellest – Luther on oma aja laps ja kannab [selle] märke, mida ka praegugi esile tõstetakse. Miskipärast on moodsas kirjanduses kõrvuti türgivastasusega rõhutatud Lutheri juudivastaseid seisukohti," selgitas Kivimäe.

Jüri Kivimäe. Autor: Siim Lõvi /ERR

Ta rõhutas, et kindlasti ei olnud reformatsiooni ideedel kohe murrangut tekitanud efekti. Luther ise sõnastas ka oma mõtteid kordi ja kordi üle, enne kui need meile tuttavasse konkreetsesse vormi jõudsid. "Ta oli fenomenaalne mees, kes kogu aeg kirjutas. Kogutud teosed – mille hulgas on ka kirjad ja tõlked – on üle 80 000 lehekülje!" märkis Kivimäe.

Niisiis langes teeside naelutamine seinale – mis oli, muide, toona tavaline viis info jagamiseks – kokku toonaste mässumeelsete meeleoludega ehkki ajaloolise tõe tarvis on tarvilik Kivimäe hinnangul lisada, et Lutheri 95 teesi Wittenbergi lossikiriku uksele naelutamine on siiski legend.

Ajaloolane, Tallinna linnaarhiivi teadur Juhan Kreem näitas "Ringvaates" Hannes Hermakülale kirja, milles Luther vastab Tallinna rae palvele soovitada siia üht vaimulikku ja tänab karusnahast kasuka eest.

Mis Lutherit senise usukorralduse juures häiris?

"Tema põhiideed ju kõlavad täiesti fantastiliselt: inimene saab õndsaks usu läbi, Jeesuse Kristuse jagatud armu läbi," lausus Jüri Kivimäe. Ja midagi suurt Luther ümber ei korraldanud: selle põhimõtte järgi muutuvad lihtsalt katoliku kiriku preestrid tähtsusetuks. Jääb vaid inimene ja tema usk, otsesuhtlus Jumalaga. "Luther leiab moodsa, humanismist mõjutatud inimesena, et senine süsteem on vale." Luther pidas oluliseks, et iga ristiinimene saaks lugeda pühakirja, sealt vaimutoitu ammutada. Sest Jumal ei taha oma Sõna kaudu kõnelda mitte ainult vaimulikega, vaid igaühega meist – nii õpetas Luther.

Võib ka teistpidi öelda: Luther otsustas maha murda n-ö Rooma müürid, mis olid inimeste sees. Sellele aitas kaasa ka tema enda reis Rooma, kus ta nägi, kuivõrd ebavõrdselt paremini ja priiskavalt kirikupead elavad. Kuidas indulgentside müügist kerkib uus uhke Püha Peetri peakirik; kus jumala ja inimese suhe on jäänud tagaplaanile.

EDASI: Pildirüüste – ületähtsustatud või mitte?

Vaata ka ETV eetris olnud saadet "Reformatsioon 500". Sarja esimeses osas tuleb juttu Lutheri vanematest ja lapsepõlvest ning esimestest kooliaastatest. Autor-toimetaja Aivi Parijõgi, režissöör Aile Ellmann.

ESIMENE OSA: Eesti – koloniaalmaa?

NELJAS OSA: Ilma Lutherita poleks Eesti vabariiki?

VIIES OSA: 10 käsku tänapäeval. Kas vajame uut katekismust?