Reformatsioon 500: 10 käsku tänapäeval. Kas vajame uut katekismust? ({{commentsTotal}})

Niguliste kirikukunst
Niguliste kirikukunst Autor/allikas: Siim Lõvi/ERR

"Elame tänapäeva kaoses ja informatsioonitulvas, kus on raske õppida vahet tegema õige ja väära vahel. Haridus ja ka Lutheri põhiideed on loonud tugeva põhja sellele, et inimesed õpivad head ja halba eristama, isegi kui me tänapäeval enam Lutherit ei loe," arutles ajaloolane Jüri Kivimäe.

ALGUSESSE: Eesti – koloniaalmaa?

TEINE OSA: Kuidas reformatsioon sündis? Kes oli Martin Luther?

KOLMAS OSA: Pildirüüste – ületähtsustatud või mitte?

NELJAS OSA: Ilma Lutherita poleks Eesti vabariiki?


Lutheri väikesel katekismusel on veel üks oluline roll: esimest korda niivõrd selgelt sõnastatud põhimõtted on saanud väga mitme ühiskonna moraalikoodeksiks. Ilmselt ka Eestis. Eitamata siinjuures üleüldist kristliku moraali, mida juba keskajal üritas õpetada ka katoliku kirik, kuigi mitte nii suure eduga kui luterlik.

"Kui praegu vaieldakse tõejärgse ühiskonna või ideoloogia ehk vastuoluliste tekstide üle, tekitab see inimestes kõhedust: midagi nii kindlat on justnagu ära võetud," arutles Kivimäe.

"Näen siin laiemaid arenguid ehkki me ei suuda tulevikku vaadata. Võime muidugi küsida, kas kogu Eesti ajaloo aluspõhjaks on kristlike ideede võrgustik ja kas kõik, mis sündis peale reformatsiooni, ongi tänu sellele? See oleks vist liiga kivistunud arusaam, et maailma ei muutu nagu ka inimesed ei muutu. Muide, selle üle on hakatud taas vaidlema," märkis ajaloolane.

Selliseid ühiskondlikke muutusi – eneseteadlikkuse tekkimine, harituse tõus, kirjakeele ja kultuuri areng – on nimetatud ka varamoderniseerumiseks, ühiskonna uuendamiseks. "Mitte asjatult pole saksa ajaloolased öelnud, et reformatsiooniga algas varane uusaeg," sõnas Kivimäe, kes ise usub, et vana ühiskond nii nagu ka vana kirik kõrvuti uue, evangeelse kirikuga püsisid siinsetel aladel vähemalt Liivimaa sõdadeni.

Kuid mitte kõigi Lutheri põhimõtete puhul ei saa tuua välja tähtsust tänapäevas. Näiteks oli Lutheril meie mõistes väga konservatiivne arusaam, et mehe ja naise vahel peab olema selge tööjaotus ehk nagu hiljem tõdetud naiste rolli piiramine Kinder, Küche, Kirche (lapsed, köök, kirik) põhimõttega. Tänapäeva ühiskonda, kus väärtustatakse sugudevahelist võrdsust, seda üle kanda ei saa.

Jaak Juske: arengud eesti kultuuris ja keeles oleks ilmselt tulnud varem kui hiljem. Reformatsiooniga juhtus see kõik nagu pidi juhtuma.

Lutheri kümne käsu moraalikoodeks on aga midagi, mis on juurdunud ühiskonda ühel või teisel moel. Muidugi olid põhimõtted (nagu ära tapa, varasta, valeta, himusta ligimese kodu, austa isa-ema) ammu tuntud ja Lutherit ei saa pidada nende autoriks, selgitab Kivimäe.

"Kui kuulata hoolega inimesi, kes ütlevad, et nemad kirikusse ei kuulu, ei tunne midagi, pole usklikud, kui neid hoolikalt intervjueerida ja vastuseid analüüsida, hakkame nägema sügavaid setteid luterlikust moraalist. Isegi teadmata, et need asjad on Lutherilt pärit ja tema sõnastatud," rääkis Kivimäe.

Ehk oli Lutheri konkreetselt sõnastatud ideedel ja moraali raamistikul just seetõttu suur populaarsus, et need pakkusid inimestele raskes ja ebastabiilses elus mingisugust pidepunkti? "Võib-olla küll," leidis Kivimäe. Ja ehk oleks tõesti ka praeguses elutempos, mis paistab eriti kiireid tuure üles võtvat, vaja üht uut katekismust?

"Ühiskond on killunenud. Mõtlen noore põlvkonna kasvamise peale. Millises vaimus? Kust toitub noor põlvkond ideedest? Arvan, et ka vaidlused perekonna üle – mis on perekond? Kuidas perekonda ette kujutada? Mida ta peaks võimaldama? Need on äärmiselt olulised praeguses kaoses ja informatsioonitulvas, kus on raske õppida vahet tegema õige ja väära vahel.

Haridus ja ka Lutheri põhiideed on andnud tugeva põhja sellele, et inimesed õpivad head ja halba eristama," sõnas Kivimäe.

Ning kõik, kes jõululaupäeval kas laulavad või kuulevad laulusõnu "Ma tulen taevast ülevalt, häid sõnumeid toon teile sealt" peaksid meeles pidama Martin Lutherit, kes kirjutas 1534. aastal selle („Vom Himmel hoch, da komm ich her“) oma lastele jõululauluks. See on üks paljudest Lutheri loodud kirikulauludest lauludest, mida tänini lauldakse. "Luther pole selles mõttes kuskil kaugel ega unustatud," märkis ajaloolane.

23. detsembril oli ETV eetris viimane "Reformatsioon 500" saade. Selles vaadati tähtpäeva pidustustele Eestis ja Saksamaal ning ka Lutheriga seotud kommertsialiseerumisele.


ALGUSESSE: Eesti – koloniaalmaa?

TEINE OSA: Kuidas reformatsioon sündis? Kes oli Martin Luther?

KOLMAS OSA: Pildirüüste – ületähtsustatud või mitte?

NELJAS OSA: Ilma Lutherita poleks Eesti vabariiki?

Toimetaja: Greete Palmiste



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: