ALGUSESSE: Eesti – koloniaalmaa?

TEINE OSA: Kuidas reformatsioon sündis? Kes oli Martin Luther?

KOLMAS OSA: Pildirüüste – ületähtsustatud või mitte? 

VIIES OSA: 10 käsku tänapäeval. Kas vajame uut katekismust? 

Luther väärtustas haridust, lugemise õpetamist, propageeris laste kooli saatmist; tänu tema käima lükatud maailmavaate muutusele tõlgiti piibel eesti keelde, sündis kohalik kirjakeel; tänu kirjakeele arengule kasvas eestlaste eneseteadvus, mis andis võimaluse 19. sajandil ajakirjanduse ja haritlaskonna ning nn ärkamisaja tekkeks. Milleni see kõik välja viib? Aga palun väga: iseseisva riigi sünnini, mida veebruaris 100. korda tähistame.

Tundub ilus ja lihtne seoste hulk. Aga ehk liiga lihtne?

"Eesti kirjakeel on ju eesti kultuuri, eksistentsi ja eestlase identiteedi peamine näitaja ja tunnus. Aga kas võib öelda, et kirikukirjandus ja piibel olid ainsad tegurid, mis eestlaste lugema õppimisel põhilist rolli mängisid? Ma pole selles alati veendunud," sõnas Jüri Kivimäe.

Kuigi oli just Lutheri idee, et jumala ja inimese suhte tugevdamiseks peaks inimene ise suutma piiblit lugeda ning seetõttu tuleks pühakiri tõlkida ka varem barbaarseteks nimetatud keeltesse nagu ka saksa keel. Sealt edasi tuli ainuvõimalik loogiline samm: poisid tuleb kooli saata, veidi aja möödudes nõudis ta sama ka tüdrukute kohta.

Jaak Juske räägib Tallinna täiskasvanute vanalinna koolis toonase Mihkli nunnakloostri võlvide all trükitud raamatutest ja esimeste gümnaasiumite avamisest. Just siin majas trükiti 1739. aastal esimene eestikeelne piibel.

Eestis olid aga ehk pisut teine olukord. 16. sajandi algupoolel aga veel eesti kirjakeelt ei olnud. Toonaseid tekste on alles üsna vähe, ajaloolaste õnneks on 17. sajandi algusest säilinud Tallinna Püha Vaimu õpetaja Georg Mülleri jutlused oma eesti kogudusele. Tema võttis kiiresti üle ka Lutheri idee, et just lauluga võiks anda edasi kiriklikku sõnumit. "Lutherist alates kirik laulab," sõnas Kivimäe. Müller jätkas Lutheri mõtet ja rõhutas oma jutlustes, et kogudus peab õppima laule õigesti laulma, aga lisaks sellele tuleb mõista ka sõnu.

Selleks, et sõnumit täpsemalt kohale viia, asus Müller üles kirjutama eestikeelseid sõnu, nii nagu ta oma koguduselt kuulis. Tema jutluste tekstid on siiski raskesti loetavad, nad on ühel hetkel ladina, saksa ja eesti keele segused.

"Tänapäeval Mülleri jutluseid lugedes on väga raske neist aru saada. /---/ Samas on Mülleril üllatavalt huvitavaid sõnu ja sõnakasutust. Ta oli keeleandekas jutlustaja. Ta ütleb: "See, mida ma teie suust üles kirjutasin." See tähendab: ta rääkis oma kogudusega ja kirjutas selle üles. See on eesti keele keeruline sünd," sõnas Kivimäe.

Pühavaimu kirikust sai eestlaste koguduse kirik ja Eesti kultuuri arendaja. Jaak Juske selgitab:

Kivimäe tõi välja, et 16. sajandi koolides Tallinnas oli usuõpetus ilmaliku õpetusega seotud, sest lektüür, mida õpilased läbi töötama pidid, ulatus kirikutekstidest antiikautoriteni. "See polnud ainult piiblilugude pähe õppimine," märkis ta. Niisiis ei saa öelda, et vaid kiriklik ja luterlik maailm õpilaste haridust suunas, need on Kivimäe sõnul üldisemad humanismi ilmed, mida Tallinna koolikorraldusest näha võib.

Eesti keele varasemad kirjapanekud on aga tõesti enamasti seotud kirikuga – kas jutluste või kiriklike tekstidega. Ka Lutheri katekismus sai eesti keelde tõlgitud küllalt varakult. Piibli tõlke panust eesti keelde võib hinnata ka sellest küljest, et tõlkija pidi sageli sõnu välja mõtlema. "Ühelt poolt on Mülleril raskusi piibli sõnadega, mida Eestis pole. Näiteks lõvi ehk lõukoer – Eesti metsades pole ju lõvi, [järelikult pole ka seda sõna]. Ta pidi sõnu kohandama. Üllatav on ka, et ta kasutab sõna emakeel." Aga Müller kasutas ka murdekeelseid ja rahvakeelseid sõnu.

Kes neid teese luges?

Sageli on Lutheri ideede toonase aja kohta ootamatult kiire leviku eelduseks peetud trükikunsti. Tõepoolest, Kivimäe sõnul oli Liivimaale jõudnud jutlustajatel sageli kaasas raamatuid ja õpikuid, mis trükitud Saksamaal ja mujal. Ent mõeldes eestikeelsete katekismuste peale, tekib küsimus, kui suur hulk meie kaugetest esivanematest neid lugeda oskas? "Varatrükiste kaudu levisid ideed. Ka siis, kui oskas lugeda vaid üks, kes rääkis edasi kümnele, kes lugeda ei osanud," arvas Kivimäe.

Enamasti olid raamatud muidugi mõeldud kooliõpetajatele ja vaimulikele. Valdav osa linnarahvast, ka sakslased ei osanud lugeda ega kirjutada. See ei tähenda aga, et neis raamatutes kirjutatu rahvast mööda läks, sest suulise kultuuri tõttu oldi harjutud kuulama, näiteks jutlust kirikus.

Rääkides vaid Lutheri reformatsiooni põhiideede levimisest, tekib mitmeid küsimusi, sest suur osa tema töödest oli ju kirjutatud ladina keeles ja üsna keerulises sõnastuses. Lutherit võib aga pidada väga tõhusaks õpetajaks: väikese katekismuse ja kümne konkreetselt sõnastatud käsku olid oluliselt lihtsamalt mõistetavad ja levisid seetõttu kärmelt.

Miks just luterlus Eestis kanda kinnitas? Jaak Juske selgitab seda Eestis ainsa tänaval nähtaval oleva Martin Luteri kuju juures, Tallinna vanalinnas.

Kui räägime 500 aastat pärast Lutherit peavoolu meedia usaldusväärsuse kadumisest, võib usalduse tekke põhjuseid leida just reformatsioonist. Et trükitud raamatud olid haruldased ja sisaldasid niivõrd väärtuslikku ja püha infot, võib oletada, et trükisõna usaldamine on just saanud alguse 16. sajandist. "Võime sõnastada [ise] Luther kümne käsu põhimõtted, aga eelkõige loeme seda ikkagi tekstist. Nad on nii kirja pandud. Kõik ülejäänu on tõlgendus. Reformatsiooniga kaasneb meediarevolutsioon – see on fenomenaalne," jutustas Kivimäe.

Tema hinnangul on suur erinevus eelkõige selles, et trükiste tulekuga on võimalik infot uuesti ja uuesti üle lugeda. Pisut markantse võrdlusena: varem domineeris enamasti suuline pärand (muidugi käsikirjaliste tekstide kõrval)ehk kui raekojast midagi välja hõigati, kandus see edasi suuliselt. Trükitud katekismus on aga miski, mis on kindlalt paberile pandud.

Kas Eesti vabariigi sündi saab seostada reformatsiooniga?

"Põhjuslike seoste pikas ahelas on seda võimalik näidata," arvas Kivimäe, kuid lisas selle järele, "ei saa öelda, et vabariik sündis tänu sellele, et kunagi oli trükitud ja tõlgitud eesti keelde Lutheri katekismus või ka täispiibel. See oleks mõtteline lühiühendus. Põhjuste ahelaid on palju enam, kuigi hea tahte korral leiaksime tagasiviiteid reformatsioonile." 

EDASI: 10 käsku tänapäeval. Kas vajame uut katekismust?

Vaata ka ETV eetris olnud saadet "Reformatsioon 500". Sarja viiendas osas küsitakse: millist mõju on Lutheri ideed avaldanud meie kultuurile ja igapäevaelule? Autor-toimetaja Aivi Parijõgi, režissöör Aile Ellmann.

ALGUSESSE: Eesti – koloniaalmaa?

TEINE OSA: Kuidas reformatsioon sündis? Kes oli Martin Luther?

KOLMAS OSA: Pildirüüste – ületähtsustatud või mitte?