Dinosaurustel võis olla erksavärvilisi kehaosi
Dinosaurused võisid olla üsna erksavärvilised loomad. Värske teadusuuringu põhjal võib 50-protsendise tõenäosusega väita, et vähemalt arhosaurustel, lindude ja krokodillide eellastel, esines erksaid toone vähemalt mõnedel kehaosadel.
Oletus tundub iseenesest usutav, sest lindudel, ka neil, kelle sulestik eriliselt ergas ei olegi, on tihtipeale mõni kehaosa ikkagi silmapaistvalt värviline. Mõtleme näiteks tuvi jalgadele, kuke harjale või pelikani kurgupaunale — kõigis neis mittesulistes linnukehaosades leidub rohkesti värvipigmente.
Sarah Davis ja Julia Clarke Ameerika Ühendriikidest Austini Texase Ülikoolist otsustasid nüüd tõsisemalt järele uurida, kas ka omaaegsetel arhosaurustel võisid mõned sedalaadi kehaosad eredavärvilised olla — ja miks mitte ka algelised suled, mis arhosauruste keha katsid ja neile sooja andsid.
Davis ja Clarke analüüsisid paljude tänapäevaste linnu- ja krokodilliliseliikide geenijärjestusi ja püüdsid nende põhjal välja nuputada, kas ja milliseid pigmendigeene võis esineda nende liikide kaugetel eellastel arhosaurustel.
Erksad pigmendid ise fossiilides ei säili, ka asjakohaseid geene ei saa nii vanadest fossiilidest kätte, seega oli tänapäevaste liikide geenikõrvutus täiesti mõistlikult valitud meetod.
Analüüsi, täpsemalt väljendudes fülogeneetilise rekonstruktsiooni põhjal kirjutavadki Davis ja Clarke ajakirjas Evolution, et erksatoonilisi värvipigmente võis arhosaurustel 50-protsendise tõenäosusega tõepoolest leiduda.
Teadlaste tähelepanu all olnud pigmendid olid karotenoidid, mis võivad olla punast, oranži või kollast värvi. Uuringu järgi leidus neid pigmente, kui üldse, siis arhosauruste nahas või nokas, aga kindlasti mitte küünistes ega sulgedes.
Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmaspäevast reedeni ca kell 8.35 ja laupäeval ca kell 8.25.
Toimetaja: Airika Harrik