Liyenne Cavalheiro Itaaliast Milano Ülikoolist, Thomas Wagner Šotimaalt Edinburghist Heriot-Watti Ülikoolist ja nende kolleegid kogusid kokku selle niinimetatud Weisserti sündmusega seonduva geoloogilise andmestiku ja sisestasid selle oma arvutimudelisse.

Tähtsal kohal olid seejuures Antarktise rannikumere põhja alt välja puuritud settekivimeid, milles teadlased mõõtsid süsinikuisitoopide suhteid.

Praegune külm ja sügav meri oli uuritava ajavahemiku paiku hoopis madalam ja soojem.

Cavalheiro, Wagner ja kaasautorid kirjutavad ajakirjas Nature Communications, et merepinna temperatuur langes Weisserti sündmuse ajal kolm-neli kraadi.

Seda põhjustas atmosfääri süsihappegaasi sisalduse umbes 40-protsendine langus. Tõenäoliselt tekkis selleks ajaks maakera polaaraladele ka püsiv jääkate.

Weisserti sündmus kujutas endast aga vaid ajutist vaheaega kriidiajastu üldiselt üsna soojas kliimas, kus muidu ka polaaraladel haljendasid metsad.

Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmaspäevast reedeni ca kell 8.35 ja laupäeval ca kell 8.25.