Austraalia papagoid viljelevad prügikastide avamise kultuuri
Kultuur ja innovatsioon pole vaid inimeste pärusmaa: üksteiselt võivad uusi oskusi õppida ka loomad. Näiteks levivad Austraalias Sydney linnas elutsevate kakaduude seas nipid, kuidas edukalt prügikaste lahti muukida, selgub värskest uuringust.
Lucy Aplin ja tema kolleegid Max Plancki Instituudist on pikalt uurinud loomade, eriti lindude seltsielu. Seekord viis koostöö Austraalia teadlastega neid Sydneysse uudistama prügikastidel turnivaid kollatutt-kakaduusid (Cacatua galerita), vahendab Gizmodo.
Need linnukesed on viimastel aastatel hakanud toidupalade lootuses prügikastidel kaasi pealt ära tõstma. Aplin ja kolleegid annavad sellest kunsttükist ajakirjas Science üksikasjaliku ülevaate.
Selleks küsisid nad esmalt 2018. ja 2019. aastal erinevate mikrorajoonide elanikelt, kas keegi neist oli prügikastides soravaid linde näinud. Ühtekokku vastas üle 300 inimese 44 rajoonist, et jah, olid küll. Sageli nähti prügikastide kaasi tõstmas suisa mitut lindu korraga. Seejärel märgistasid uurijad Sydney linna peal ära üle 400 kakaduu, et oma silmaga näha, kus ja kuidas linnud kaste avavad.
Tuli välja, et enne 2018. aastat kippusid linnud kastikaante kallale ainult kolmes linnaosas. Mida aeg edasi, seda rohkematesse linnaosadesse uus oskus levis. Veelgi enam, igas linnaosas kujunesid sellel välja omad nüansid. Näiteks hoiavad ühe linnaosa kakaduud kaant terve aja avatuna, teises aga lükkavad selle kohe algul pärani lahti.
Veel selgus, et prügikastide kaasi proovisid kergitada igas vanuses linnud, kes olid 84 protsendil juhtudest isased. See viitab, et ehkki uus oskus levib erinevates kakaduude rühmades, osutuvad kõige osavamateks kastiavajateks just sotsiaalselt dominantsemad isaslinnud. Võimalik, et just nemad katsetasidki uut nippi esimesena.
Aplini sõnul tõestab uurimus, et teistelgi loomadel peale inimese on oma kultuur. Ühtlasi võivad teisedki liigid levitada isekeskis uuenduslikke ideid ja muuta nii oma käitumist.
Ehkki prügikastide avamisest võib kujuneda kuumim trend kakaduude maailmas, ei levinud see üldse nii kiiresti, kui Aplin ja kolleegid eeldasid. Võib-olla pole trikk ise kuigi kerge õppida. Samuti võib oskuse levikut pidurdada metsane maastik, sest trikki levitavad isased ei lenda kodust kuigi kaugele. Samuti võib oma osa olla linde laiali ajavatel inimestel.
