Teadlased kahtlustavad, et mõned linnud kasutavad iga-aastasel lõunamaale lendamisel navigeerimiseks nii-öelda "kvantkompassi", mis tunnetab Maa magnetvälja. Uued mõõtmised toetavad ideed, et lindude silmades olev valk nimega krüptokroom 4 võib töötada kui magnetandur, kirjutab Science News.

Arvatakse, et selle valgu magnetiline tundlikkus tugineb kvantmehaanikal. Kvantmehaanika on tänapäeva füüsika üks alussambaid, mis seletab füüsikalisi protsesse aatomite ja elektronide skaalal.

Kui see teooria osutub õigeks, oleks see samm edasi biofüüsikute jaoks, kes soovivad mõista, millist rolli kvantteooria mitmesugustes bioloogilistes protsessides mängib.

Täpsemalt uurisid teadlased punarindu. Nad andsid 24. juunil teadusajakirjas Nature teada, et punarindade silmade võrkkestas olev valk nimega krüptokroom 4 reageeris laboratoorsetes katsetes magnetväljadele. See on oluline omadus, et see valk kompassina töötaks.

Teadlased pakuvad, et silma võrkkestas oleva valgu magnetilised võimed algavad siis, kui valku tabab sinine valgus. See valgus käivitab elektronides rea reaktsioone, mille tulemuseks on kaks paardumata elektroni valgu erinevates osades. Tänu elektronide kvantomadustele, käituvadki need üksikud elektronid nagu väikesed magnetid.

Sarnase laborikatse sooritasid teadlased nii rändlindudel kui ka kanadel ja tuvidel, mis lõunamaale ei lenda. Nad leidsid, et kanadel ja tuvidel magnetväli silma võrkkestas olevale valgule nii suurt mõju ei avaldanud. See viitabki sellele, et justnimelt rändlindude silmavalgus on midagi sellist, mis võimaldab seda kasutada kui kompassi.

Idee, et lindude silmades olev valk niiviisi kompassina toimiks, on teadlastel olnud juba aastakümneid. Katsetega kinnitada pole seda aga keegi veel suutnud.

Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmaspäevast reedeni ca kell 8.35 ja laupäeval ca kell 8.25.