Teadlased on nüüd avastanud, mis toimub selle ülitäpse koostöö võimaldamiseks lindude ajus: partneri terasema kuulamise hetkedel pidurduvad laulmisega tegelevad neuronid.

Melissa Coleman Ameerika Ühendriikidest Scrippsi Kolledžist ja ta kolleegid sõitsid uurimistööd tegema Ecuadori Antisana vulkaani jalamil metsa sees asuvasse bioloogiajaama.

Katseid tegid nad väikeste kohalike värvuliste, ekuadori käblikutega. Sellal kui isas- ja emaslind oma kiiretempolist duetti sädistasid, mõõtsid teadlased nende ajuaktiivsust.

Oma üllatuseks märkasid teadlased, et partneri fraaside ajal pidurdusid lindudel hetkeks laulmisega seonduvad närvirajad, et siis enda fraaside ajal taas kiirelt tegevusse viskuda.

Teadlased oleksid pigem oodanud, et lindude ajus leidub eriliselt spetsialiseerunud neuronirühmi, mis pidevalt laulufraaside koordineerimisega tegelevad. Ent selgus, et partnerit kuuldes jäid lauluneuronid, nagu lind isegi hektkeks hoopis vait.

Teadlaste sõnul on täiesti võimalik, et samalaadsed närvimehhanismid toimivad ka inimestel, kui me omavahel vestleme või miks mitte ka duetti laulame.

Võib arvata, et hetkelised aktiivsuslangused on olulised igasuguses koordineeritud ühistegevuses, näiteks meeskonnaspordis või paaristantsul.

Oma tööst ekuadori käblikutega kirjutavad Coleman ja kaasautorid aga Ühendriikide teadusakadeemia toimetistes.

Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmaspäevast reedeni ca kell 8.35 ja laupäeval ca kell 8.25