Kristal Kostoglou Melbourne'is asuvat Deakini Ülikoolist ja ta kolleegid tegid katseid kahe mererannale pesa ehitava linnuliigiga, kelle pojad säutsuvad aeg-ajalt juba munaski olles, suhtlemaks oma vanematega.

Selgus, et röövlinnu häälitsuste peale jäid koorumata tibude säutsud harvemaks - nii on vaenlasel neid raskem märgata.

Teadlased katsetasid, kuidas muutub punapea-tülli ja lokutkiivitaja munades poegade säutsumine mitmesuguste signaalide peale, mis viitavad röövlinnu võimalikule lähedusele.

Selliste signaalide hulka kuuluvad peale röövlinnu enda häälitsuste ka ema- ja isalinnu hädahüüded ja nende südametuksete kiirenemine.

Ohuolukorrast võiksid munasolijale märku anda ka veidi heledam valgus või jahedam temperatuur, mis ilmnevad vanalindude pesast lahkudes – kui kiskja läheneb, siis võivad nad seda teha.

Röövlinnu, eukalüptivarese häälitsuste ettemängimise peale kahaneski mõlemat liiki koorumata tibudel säutsude arv ajaühikus, lokutkiivitajatel keskmiselt ühest korrast minutis ühe korrani kolmes minutis, punapea-tüllidel neljast korrast minutis kahe korrani minutis.

Kostoglou ja kaasautorid nendivad ajakirjas International Journal of Avian Science samas, et muud katsetatud ohusignaalid nagu valguse või soojuse muutused ja kiirenenud südametuksete heli ei mõjutanud siiski tibude säutse statistiliselt olulisel määral.

Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmaspäevast reedeni ca kell 8.35 ja laupäeval ca kell 8.25