Lendsisalike päritolu sai selgemaks

Foto: Zhao Chuang

Teadlased teavad nüüd senisest paremini, kust olid pärit lendavad ürgsisalikud pterosaurused.

Selgub nimelt, et neil olendeil oli rohkesti ühiseid tunnuseid ühe teise roomajarühmaga, mille esindajad paistsid silma erakordselt hästi arenenud puu otsas turnimise osavusega.

Pterosaurused kujunesid välja umbes 220 miljonit aastat tagasi. Seni aga ei ole olnud teada, kes õigupoolest nende eellased olid. 

Nüüd väidavad Martín Ezcurra Buenos Airesest Bernardino Rivadavia Argentina Loodusteaduste Muuseumist ja ta kolleegid, et pterosauruste lähisugulasiks olid lagerpetiidid, vähetuntud roomajarühm, kelle fossiile on leitud harva. Hiljutiste uute leidude põhjal on aga ilmsiks tulnud lagerpetiidide ühisjooni just pterosaurustega.

Ezcurra ja kaasautorid kirjutavad ajakirjas Nature, et koljufossiilide põhjal oli mõlemal neil üsna suur ja ilmselt ka võimekas ajupiirkond, mis tegeles pea, silmade ja kaela liigutuste korraldamisega. Ka on üsna ühesugune kahe loomarühma sisekõrva ehitus, mis sarnaneb samas ka lindude omaga.

Just need ühised omadused, mis aitasid lagerpetiididel oskuslikult oksi pidi ronida, andsid pterosaurustele ka tarvilikku lennuerksust. Tundub siis, et need vilkust ja meelteteravust tagada aidanud omadused olid loomadel olemas juba enne lennuvõime saavutamist.

Pterosaurused olidki muide üldse kõige esimesed selgroogsed loomad, kes lendama õppisid.

Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmaspäevast laupäevani kell 8.35.

Toimetaja: Indrek Ojamets

Allikas: Vikerraadio

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: